Valitsusjuht rääkis, et vaatamata sellele, et Eestil läheb teistega võrreldes hästi, ei ole võimalik eelarvet rohkem suurendada.

Peaminister rõhutas, et Eesti rahandus on jätkuvalt korras ja eesmärgiks on saavutada 2014. aastaks ülejääk.

Eelarveseadust üle andes loetles Ansip suurenenud rahaeraldisi alates lastetoetuse tõusust kuni välisministeeriumi kulutusteni Aasias.

Peaminister kinnitas, et järgmisel aastal kasvavad ka peretoetused ligi 5 miljonit eurot ehk 5 protsenti. Suur osa sellest lisarahast läheb vajaduspõhiste lastetoetuste reformiks, mille eesmärk on kahe aastaga kahekordistada kõige enam abi vajavate perede laste toetusi.

Kolmikute sünnitoetus tõstetakse senisest enam kui kolmekordseks ehk 3000 euroni. Lisaks taastatakse tasustatud isapuhkus.

"Kui käesoleval aastal tõusid pensionid 4,4 protsenti, siis järgmisel aastal kavandab valitsus pensione tõsta 5 protsenti. Keskmiselt saab pensionär järgmisel aastal 190 eurot rohkem," sõnas peaminister. Töötutoetus suureneb tema sõnul poole miinimumpalga määrani, ehk praeguselt 65 eurolt 145 euroni.

"Meie riigi tulevik sõltub sellest, kui hea hariduse saavad meie lapsed," tõdes Ansip ja märkis, et õpetajate palgad tõusevad keskmiselt 11 protsenti. Eelarve arvestab kõrgharidusreformi ja sealhulgas vajaduspõhiste õppetoetustega. Uued koolimajad saavad Nõo reaalgümnaasium, Viljandi, Läänemaa ja Jõgevamaa gümnaasium.

Kultuuritöötajate palgad tõusevad keskmiselt viis protsenti. Kultuuriprojektidesse suunatava raha hulk suureneb üle viie protsendi.

Suureneb töötutoetus ja kasvavad pensionid. Riigikaitse investeeringutest mainis peaministe 1200 uue kasarmukoha ehitamist.

Siseministeerium tõstab palku eelkõige inimestel, kes tegelevad otseselt turvalisuse tagamisega ja välisministeeriumi investeeringud on Aasia suuna edendamiseks, rääkis valitsusjuht.