Töötades Tallinki Shuttle laevadel on kõikide töötajate arvamus palga, tööaja ja -koormuse osas üksmeelselt halb. Eriti näotu on lubatud palgatõusude mittesaabumine, mis ei ole tulemata jäänud mitte ühel korral.

Muidugi on arusaadav, et töötajad pole konkreetselt kursis sellega, mis tegelikult toimub juhtkonna tammest täispuit "ümarlaua" taga, kuid jääb mulje, et igasuguste läbirääkimistega viivitatakse viimase hetkeni, pakkudes välja naeruväärseid "kompromisse" ja lõpuks näibki normaalne, et ametiühingu ja firma kokkuleppele mittejõudmise peab lahendama riiklik lepitaja.

Veelgi uskumatum on "nahktooli soojendajate" ükskõiksus sellest, millise koormusega alluvad peavad rabama, et leib lauale tuua, maksud maksta, lapsed kooli saata jne.

Täna on Shuttle laevade palgatase sama mis kruiisilaevadel. Kuid kui kruiisilaev veab kolme päevaga kahe reisiga kokku maksimaalselt 4000 reisijat, siis suudab üks Shuttle sama ajaga vedada kuni 15 000 reisijat.

Liinibuss merel

Töötades alates suve algusest sõidugraafikuga, mis näeb ette kuus väljumist päevas, on juhtkonnast väga inetu jätta viiendal kuupäeval alluvate pangakontodele ülimalt mannetu summa, mis ei ole muutunud pärast uue graafiku saabumist. Ja kas mitte juba kaks aastat tagasi ei lubatud meile kolmeprotsendist palgatõusu?

Hetkel on käimas läbirääkimised uutest palgalepingutest, mis näeksid ette palgatõusu alates 1. septembrist 2012. Töötajad laevades on kaotanud lootuse, sest katusekontori asukad tegelevad ainult töötajate lollitamisega!

Jutud on ka käinud, et Tallinkil läheb majanduslikult kehvasti, kuid viimastes ametlikes meediakajastustes on kõigile näha, et teise kvartali tulemused on igast vaatenurgast positiivsed! Võrreldes eelmise aastaga tõusis puhaskasum 47 protsenti ja see ei ole tulnud tänu kohvijoojatele kontoris, vaid väga pingelise ja raske tööga, mille on teinud laevade töötajad, kellest kõige rohkem peavad pingutama Star ja Superstar töötajad.

See viib järgmise teemani, milleks on Shuttle laevade palga koefitsient. Kas seda 1,3 peame ka ootama kaks, võib-olla ka kolm aastat? Mis teil viga on?

Kas sellest on raske aru saada, et alates sellest, kui hakkasime sõitma kuus reisi päevas ja kui reisijate arvud tõusid kõrgele, on töökoormus meeletult kasvanud. Oleme sunnitud ära tegema sama ajaga (10,5 tundi, sest ületundide eest ei maksa meile keegi) palju rohkem tööd.

Töötades laevas kaks nädalat ei ole võimalik minna laevast maha isegi hügieenitarbeid ostma, sest sadamas oleku aeg on üks tund. Maha saaksime minna alles siis, kui reisijad on laevast lahkunud, ja tagasi peame olema pool tundi enne väljumist!

Olematud puhkeajad

Puhkeajad on olematud. Kui seaduse järgi on kohustatud alluvale kindlustama ööpäevas vähemalt kaheksa tundi jutti puhkeaega, siis ei ole see enam kuidagi võimalik, kuna juhul, kui on võimalik, et laev püsib graafikus, jõuab laev pool üks öösel sadamasse ning väljub juba kell pool kaheksa.

Enamik töötajaid on juba selleks ajaks teinud oma ametikohal tööd tund aega. Kiire arvutus näitab, et kõige paremal puhul on uneaja maksimaalne pikkus kuus tundi. Ja nõnda kaks nädalat järjest.

Meeletu vibratsiooni tõttu ei ole võimalik magada! Ning kui keegi julge ütleb, et koormus on meeletu, sooviks abi, lisatööjõudu või mõistlikumat koormust, seisab ühtäkki õnnetu ja väsinud töötaja situatsiooni ees, kus soovitatakse töö mitte meeldimise korral uus töökoht otsida. "Kui ei meeldi – mine ära!" Aga nii ka ei saa.

Kaua võib!

Just viimasel ajal on kasvanud jõudsalt nende arv, kes on sunnitud lahkuma sellepärast, et füüsiline, vaimne ja emotsionaalne pinge ületab kohati meie taluvuse piirid.

Olen nõus tegema kõik, mis minu võimuses, et saavutada inimlik palk sellise töö eest, mida me kiirlaevades teeme. Olen nõus ka streikima.