Mis juhtub purjuspäi vahele jäänud jalgratturiga?

Mõne õlle või pudeli veini järel autorooli istumine võib lõppeda juhi enda või veel halvemal juhul süütu kaasliikleja surmaga, tegu on kuriteoga ja selle eest karistatakse kriminaalkorras. Kui aga jalgrattur purjuspäi ringi väntamas tabatakse, saab teda karistada vaid trahviga.

Politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonna liiklusbüroo komissari Riho Tänaku sõnul on jalgrattur samuti juht ning liiklusseadus keelab ükskõik millise sõiduki juhil olla joobeseisundis.

"Siiski ei käsitleta jalgratturi joovet sarnaselt mootorsõidukijuhi omaga, kus seadus on näinud ette erinevad sanktsioonid vastavalt alkoholi sisaldusele inimese organismis. Jalgratturi puhul loetakse joobeseisundiks seda, kui tajutavalt on häiritud või muutunud inimese kehalised või psüühilised funktsioonid ja reaktsioonid," täpsustas Tänak.

See siiski ei välista, et joove mõõdetakse alkomeetriga, ent selle näit ei oma sellist tähendust kui mootorsõidukijuhi puhul, selgitas ta.

Joobeseisundis jalgratturit saab vastutusele võtta vastavalt liiklusseaduse paragrahvile 259 (sama seadus reguleerib muide ka loomveoki juhtimist).

Liiklusseaduse § 259. Jalakäija, tasakaaluliikuri juhi, jalgratturi, pisimopeedijuhi, loomveoki juhi või sõitja poolt liiklusnõuete muu rikkumine

(1) kui puudub

käesoleva seaduse §-s 226, 234, 236, 237, 239 või 241

sätestatud väärteokoosseis, –

karistatakse rahatrahviga kuni kümme trahviühikut.

(2) Sama teo eest:

1) kui see on toime pandud joobeseisundis;

2) kui sellega on tekitatud inimesele ettevaatamatusest tervisekahjustus või

3) kui sellega on tekitatud varaline kahju või liiklusoht, –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.

Kui rattur on joobes, ent teisi rikkumisi ei esine, siis on maksimaalne rahatrahv kuni 40 eurot. Kui ta aga rikub joobeseisundis ka teisi liiklusnõudeid, on tegemist juba raskema väärteoga ning siis võib rahatrahv olla juba kuni 400 eurot.

Selle aasta esimese kuue kuuga on jalgratturid sattunud kokku 84 liiklusõnnetusse, millest 17 juhul oli rattur alkoholi mõju all. Jalgratturi süül juhtus neist 33 ning süüdlastest 11 olid joobes. Samal perioodil on hukkunud neli ratturit, kellest ükski polnud alkoholi tarvitanud.

Kuigi enamasti on vigastustega lõppenud jalgratturiga õnnetused sellised, kus rattur põrkab kokku auto või veel suurema mootorsõidukiga, siis tuleb ette ka jalgratturitevahelisi kokkupõrkeid ning juhtumeid, kus rattur sõidab otsa jalakäijale.