Anna käis vene lasteaias, kus vanaemad, kes toona eesti keeles väga osavad ei olnud, panid ta eesti keele kümblusrühma. Anna sai keele suhu ja Audentese eelkooli minnes ei tundnud enam, et eesti keel talle võõras oleks. "Ma ei mäleta sellest ajast nii palju, aga eks ma juba siis oskasin," ütleb neiu.

Ukraina taustaga ema ja vene rahvusest isa õppisid temaga koos. "Nad räägivad täitsa hästi, ei mingeid probleeme," sõnab Anna. Kodus tuleb ette olukordi, kus kodune vene keel asendub mõneks lauseks eesti keelega - enamiku aega Anna seda räägibki. "Osal teemadel on natukene raske rääkida vene keeles, sest ei ole harjunud," tunnistab ta.

"Ma venelasi kurikaga peksmas ei käi, eestlasi ka mitte," kummutab Anna linnalegende. "Ega ma vaidlema ei kipu. Mis mul teha? Vahetevahel juhtub seda, et jutt läheb venelaste peale ning algab halvustamine. Kui ma siis ütlen, et ma olen ka venelane, siis suhtumine muutub kohe. Eks neid peksmisi ole olnud ja kindlasti räägivad venelased eestlastest ka, aga ega ma seda hinge ei võta. Mis ma teha saan?"