E-hääletamine muutub läbipaistvamaks
Eestis on elektroonilist hääletamist kasutatud alates 2005. aastast kokku viiel valimisel. Et elektrooniline hääletamine oleks töökindel ja usaldusväärne, nuputatakse süsteemi, kuidas valija saaks kontrollida, kas tema hääl ikka läks õigesti arvesse, vahendavad ERR uudised.
Põhjuseks on viimastel valimistel tõusnud küsimused valija arvuti mõjutamisest. "Kui hääle andmisele tekib selline viirus, mis takistab hääle andmist, siis inimesele tundub, et tema hääletas, aga tegelikult hääl kohale ei jõudnud. Selleks tekkis mõte anda talle võimalus seda häält kontrollida," rääkis riigikogu reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni liige Andrei Korobeinik.
Tema sõnul on just valija arvuti kõige riskantsem koht kogu ahelas ja hääle kontrollimine üks keerukamaid küsimusi, mida muutma on asutud. "Esialgne mõte on see, et inimene saab sellise pildikese, mida ta saab oma mobiiliga pildistada arvuti ekraanilt näiteks ja siis süsteem ütleb talle, kas tema hääl läks õigesti arvesse või mitte," märkis ta.
Korobeiniku sõnul saab oma e-häält kontrollida näiteks Norra valimistel, kuid see süsteem on tavavalija jaoks keeruline. Eesti jaoks nuputatav kontrollsüsteem ei pruugi järgmisteks valimisteks valmis saada. Teine e-hääletuse usaldusväärsust puudutav uuendus on kohustuslik audit enne valimisi, mis tähendab, et süsteemi vaatavad üle sertifitseeritud IT-audiitorid, keda on nii Eestis kui ka mujal maailmas vähe.
Põhiseaduskomisjoni liikmed usuvad, et e-hääletajate arv kasvab. "Kui me vaatame riigikogu valimisi, siis see protsent oli 25 ehk neljandik ja see on selges tõusvas trendis, nii et ma arvan, et vähemalt kolmandik juba järgmistest kõikidest häältest on elektroonilised hääled," arutles põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš. Viimastel riigikogu valimistel hääletas elektrooniliselt veerand hääletanuist ehk 140 846 valijat.
Andrei Korobeiniku sõnul on tõusmas nende valijate osakaal, kes hääletavad enne valimispäeva ja järgmistel või ülejärgmistel valimistel võib nende valijate hulk ületada juba poole kogu valijaskonnast. Põhiseaduskomisjonis arutluse all oleva eelnõuga tahetakse ka elektroonilise ja eelhääletamise reegleid ühtlustada - näiteks korraldada neid samal ajal. Kui viimaste riigikogu valimiste järel kahtles e-hääletamise aususes Keskerakond, siis nüüd põhiseaduskomisjoni liikmete sõnul erakondade vahel erimeelt pole.
"Tänasel päeval on seaduseelnõu muutunud palju arusaadavamaks ja võib olla ka loogilisemaks, et me tänasel päeval küll väga vastu enam ei ole, kui need muudatused ka sinna sisse hääletatakse," selgitas komisjoni liige, keskerakondlane Tarmo Tamm. Riigikogu suures saalis arutatakse e-hääletamise muudatusi esimest korda mai alguses.
