„Sel juhul näeksid inimesed, mis juhtub, kui õpetajad keelduvad töötamast,“ rääkis Jõeäär Delfile. Ta tõi võrdluseks, et kui lennujuhid streigivad, siis jäävad lennud ära ja puhkeb kerge kaos, aga kui õpetajad streigivad ja üks koolipäev jääb ära, siis tuleks see järgi teha.

Ta on seisukohal, et streik võiks olla valusamal ajal, näiteks mõnel eksamipäeval, sest siis võib-olla tuleb hiljem järeleksam korraldada.

Õpilaste jaoks tähendavad õpetajate streigipäevad õppetööst vaba päeva ja ilmselt ei tule suur osa õpilasi sel päeval kooligi. „Need kes tulevad, neil võimaldatakse koolis olla, aga peale ruumide ei ole neile midagi pakkuda, sest õppetööd ju ei toimu,“ kõneles Jõeäär.

Jõeäär toetab isiklikult streiki, kuid möönab samas, et streikimine on õpetaja jaoks kahe otsaga asi.

Jõeääre sõnul tähendaks kolmel päeval streikimine, et märtsis jääks saamata umbes 100 eurot töötasu. „Minule isiklikult on see vajalik raha,“ tunnistas Jõeäär. „Ühe päeva võiks ju streikida, aga kolme päeva mitte. Mingit streigifondi meil paraku ei ole.“

Jõeäär meenutas eelmisest õpetajate streigist, et streigi mõju oli siiski olemas, sest kuigi kõiki nõudmisi ei rahuldatud, saavutati vähemalt pool nõutud palgatõusust.

Õpetaja töökoormus ja ka palk ei ole tema sõnul aasta-aastalt ühesugune. „Õpetajatel puudub igasugune garantii, et järgmine aasta ka tööd on,“ rääkis ta. „Ühel aastal võib olla ülekoormus, teisel aastal alakoormus. See sõltub õpilaste arvust.“

Kuna Jõeäär ise ühes koolis tänavu täiskoormust ei saanud, siis tuli temalgi äraelamiseks vajaliku palga teenimiseks teine töökoht otsida. Nii õpetabki ta kolmel päeval oma põhikohal ja kahel päeval nädalas teises koolis. „See võimaldab mul toime tulla, muidu ei suudaks üks kool mulle normaalpalka pakkuda,“ ütles Jõeäär ja lisas, et seetõttu ei ole olemas ka õpetaja keskmist palka, millega arvestada.

Haridustöötajate liit kavandab õpetajate streiki ajavahemikul 7. - 9. märtsini.