Soome presidendivalimistest on nüüdseks saanud pigem meelelahutus, milles demokraatial on suur roll. Varasematel aastatel hääletati kindlalt enda meeliskandidaadi poolt, kuid nüüd on valimised muutunud teatud mõttes mänguks, mida mängiti nii meedias kui ka internetis. Selles mängus ei hääletata mitte ainult oma kandidaadi poolt, vaid hääl võidakse anda sellele kandidaadile, kelle vastu oma kandidaadil on presidendivalimiste teises ringis paremad võimalused.

Noored võtsid valimistest üsna aktiivselt osa ning üldiselt arvatakse, et mitmed noorema põlvkonna esindajad langetasid oma otsuse alles viimasel hetkel. Seekordsetel valimistel oli sotsiaalsel meedial tähtis roll ning vana kooli kandidaatidel oli kohati raskusi uute kommunikatsioonikanalite kasutamisel.

Gallupitel suur mõju

Soomlased langetavad üldjuhul oma valiku ise, kuid ka seekord oli erinevatel gallupitel suur mõju otsuse kujunemisele. Seetõttu on kaalutud võimalusi, kuidas gallupeid valimiste teises ringis piirata. See aga tundub internetiajastul siiski üsna mõttetuna, sest ka valmiste viimasel päeval käis sotsiaalmeedias väga aktiivne kampaania tegemine. Tuleb tõdeda, et kandidaatidest oskas ilmselt Pekka Haavisto Facebooki võimalusi kõige paremini ära kasutada.

Esimeses voorus 37% häältest saanud Sauli Niinistö oli kogu valimisperioodi vältel ilmne favoriit. Kindlasti oli see ka põhjuseks, miks Niinistö oli oma tegemistes ja väljaütlemistes väga kaalutlev – ta püüdis kõikides olukordades oma head mainet säilitada, kuid seetõttu paistis tema kampaania ka üsna hallina. Samas tuleb pidada meeles Soome valimiste mängulisust ja seda, et teises ringis kehtivad teised reeglid.

Vana kooli poliitikute Paavo Lipponeni (SDP) ja Paavo Väyryneni (Keskusta, ehk Keskerakond) valijad olid ilmselt vanemad kodanikud, kes olid oma valimisotsuse langetanud juba varakult. Väyryneni osas oli aga siiski märgata teatud üllatusmomenti (17,5%). Kampaania alguses ei saanud ta erilist tuge oma parteilt, kuid viimane muutis oma seisukohta, kui valimiste käigus selgus Väyrynenile osaks saanud üsna suur toetus. Tasub ka meenutada, et Väyryneni poliitikukarjäär sai alguse juba Urho Kaleva Kekkoneni ajal 1970ndatel aastatel.

Asjalikud seisukohad ja poriloopimise vältimine

Valimiste selge üllataja oli aga Haavisto, kes hiilis vaikselt tuntud nimede kannule ja mõnedest isegi mööda. Haavisto oli selgelt uue aja kandidaat ning tema edule aitas kindlasti kaasa oskus kasutada ära sotsiaalse meedia võimalusi. Noorte soosik Haavisto (Rohelised) on 53-aastane. Haavisto on teatud mõttes järg põlissoomlaste edule, sest paljud soomlased sooviksid ka presidendina näha traditsioonilise presidendi kujust erinevat isiksust. Pekka Haavisto on gei ja arvatavasti vähemalt osa soomlastest soovis näidata tolerantsust ühiskonnas.

Põlissoomlane Timo Soini (9,4%) ei saavutanud seekord sellist edu nagu ka viimastel parlamendivalimistel. Soini oli oma populistlike kõnedega ilmselt siiski liiga raske valik presidendiks ning seetõttu hääletasid tõenäoliselt ka mitmed põlissoomlased hoopis Haavisto poolt.

Lipponeni saatus on teatud mõttes haletsusväärne (ainult 6,7% häältest). Vanema põlvkonna Suur Poliitik peab tõdema, et maailm on muutunud, kuid tema mitte. Lipponeni kaotus aga katkestas sotsiaaldemokraatide ligi kolm kümnendit kestnud edu presidendivalimistel, sest seni on nad alati võitnud.

Naiskandidaadid Eva Biaudet (2,7%) ja Sari Essayah (2,5%) olid seekord aga pigem mängunupud, kelle poolt hääletanud soovisid hääletustulemusi mõjutada oma tegeliku kandidaadi jaoks kõige soodsamal moel. Vasakpoolne Paavo Arhinmäki (Vasemmistoliitto) sai antud häältest 5,5%.

Teisele ringile

Valimiste teine voor peetakse 5. veebruaril ja Niinistöt, kes on hariduselt jurist, hakkab püüdma Haavisto, kel ülikoolidiplomit ette näidata pole. Soome uus president, kelleks tõenäoliselt saab Niinistö, on väga pikaajaliste kogemustega parempoolne poliitik, kes Eesti seisukohast suuri muudatusi kaasa ei too.

Võrreldes Niinistöt tema eelkäijaga, tuleb nentida, et Tarja Halonen oli oma Venemaa poliitikas kohati otsustusvõimetu ja kuigi suhted Soome ja Venemaa vahel olid head, nappis Halonenil otsustusjulgust, mida paljud soomlased oma presidendilt siiski ootavad. Niinistö on oma seisukohtades selgelt konkreetsem kui Halonen ja Eesti poolt vaadates võib sellest kindlasti kasu olla. Mis puutub aga Pekka Haavisto poliitikasse Venemaa suunal, siis see on üsna tagasihoidlik ja paindlik.

Teise vooru eel võib teha kolm suuremat üldistust: esiteks on on teise vooru valimisprotsent kindlasti kõrgem, kui esimese vooru puhul. Teiseks on senisest enam teemaks ka ühiskonna põhiväärtused. Kolmandaks - kui esimeses voorus võisid kandidaadid olla paindlikumad, siis teises voorus esitatakse juba rangemaid seisukohti.

Madal valimisaktiivsus

Soome presidendivalimiste esimee vooru viimasel päeval, pühapäeval, 22. jaanuaril, oli valimisaktiivsus kõrge ning mitmetes hääletuspunktides moodustusid isegi järjekorrad. Sellest hoolimata jäi kogu valimisprotsent üsna madalaks (72,3%).

Eelhääletuse osakaal (32,7%) on Soomes märgatavalt suurenenud ning kuna valimised toimuvad nüüd pikema perioodi vältel, on varasemate aastate harras meeleolu õigel valimispäeval seetõttu kadunud.

(Autor on Tallinna Ülikooli Kommunikatsiooni Instituudi õppejõud.)