Kui turvalised on tegelikult ujuvad puhkusesaared?
2005. aastal vette lastud Costa Concordia on Itaalia laevafirma Costa Cruises 16 laevast üks suuremaid. Laev on spetsiaalselt projekteeritud luksuspuhkusteks Vahemerel. Laeva maksimumkiirus on 20 sõlme, ta on 290 meetrit pikk ja 36 meetrit lai, seal on neli ujumisbasseini, kolme rõduga teater, 2000 ruutmeetrine kontserdisaal, viis restorani, 13 baari, viis jacuzzit, 14 tekki, 1430 kajutit, 1100 meeskonnaliiget ning laev võib pardale võtta 3780 reisijat. Mitte asjata ei nimetatud laeva ujuvaks puhkusesaareks, kirjutab De Volkskrant.
Kui turvaline on see ujuv puhkusesaar? Nii turvaline kui võimalik, väidavad eksperdid. „Kui tahta sedasorti laevu veel turvalisemaks teha, peab meeskonnaliikmetele puhumistesti kohustuslikuks muutma,“ ütles laevaehitusinsener Barend-Jan Binkhorst. „Inimfaktor on otsustav, turvalise autoga ei tohi ka vastu seina sõita,“ ütles Binkhorst. Reisilaevad nagu Concordia on ehitatud kõige kõrgemate standardite järgi. Puhkusesaar on ilus, aga uppuv puhkusesaar on iga laevafirma õudusunenägu. Turvalisus on viimastel aastatel kiiresti paranenud, osalt tänu võimalusele õnnetusi arvutiprogrammi abil simuleerida.
„Jutt käib ennekõike vee sissevoolust, käiguteedest ja stabiilsusest,“ ütles Delfti tehnikaülikooli laevaehitusprofessor Hans Hopman. Õnnetused parvlaevadega Herald of Free Enterprise (1987) ja Estonia (1994) andsid kogu oma traagilisuse juures ka uusi teadmisi. „Võimalus, et selline laev upub pärast kokkupõrget on tehtud nii väikeseks kui võimalik. 90-95 protsendil simulatsioonidest ei tohiks ta uppuda. Ilma nende väga karmide rahvusvaheliste reeglite täitmiseta, päästevahendite õige arvu ja tüübi puudumisel, ei lahku laevad kai äärest.“
Selle õnnetuse puhul osutab Hopman tohutule (umbes 50 meetrit pikale) augule laeva keres. Et laev sellest hoolimata väga aeglaselt ümber läks, räägib vastupidavusest. „Aga ka sellest õnnetusest peame me vajalikku õppust võtma,“ ütles Hopman.
Järelikult inimlik viga? Nii see paistab, kuigi asja veel uuritakse. Kui vaadata selle piirkonna merekaarti, võib näha, et vesi Giglio saare ümber on täis karisid ja madalikke, millest oleks suure ja halva manööverdusvõimega laevaga parem eemale hoida. Rannikule nii lähedale sõitmise põhjus võib olla kütuse säästmine, aga ka enda võimete ülehindamine, harjumus või ka alkohol.
