Tähtsamaid fakte referendumieelsest Lätist
* Läti on 10 EL-i kandidaatriigist viimane, kus rahvahääletus toimub. Malta, Sloveenia, Ungari, Leedu, Slovakkia, Poola, Tšehhi ja Eesti on juba liitumise poolt hääletanud. Küpros referendumit ei pea, kuid tema parlament on liitumise ratifitseerinud.
* Valimisjaoskonnad on avatud kella seitsmest hommikul kümneni õhtul.
* Lätis on umbes 1,3 miljonit hääleõiguslikku kodanikku.
* Referendumitulemus on valitsusele kohustuslik ning osalema peab vähemalt 50 protsenti 2002. aasta oktoobris toimunud parlamendivalmistel hääletanutest. Valimistest võttis toona osa 71,35 protsenti hääleõiguslikest kodanikest.
* Viimased küsitlustulemused näitasid EL-iga liitumisele 63-protsendist toetust. Vastaseid on umbes 29 ja kõhklejaid ligi kaheksa protsenti. Osalust prognoositakse 80 protsendi kanti.
* Esialgseid hääletustulemusi on oodata kolm tundi pärast jaoskondade sulgemist.
LÄTIST:
RAHVASTIK: 2,3 miljonit elanikku, neist 58 protsenti lätlased ja 29 protsenti venelased. Ülejäänutest moodustavad enamuse valgevenelased, ukrainlased, leedulased, eestlased ja poolakad.
KEEL: Riigikeel on läti keel, kuid laialt kõneldakse ka vene keelt.
USK: luteri, katoliku ja vene õigeusk.
PEALINN: Riia, elanikke 740.000.
PINDALA: 64.589 ruutkm. Läänest piirneb Läti Läänemerega, põhjas asub Eesti, lõunas Leedu, idas Venemaa ja Valgevene.
RIIGIPEA: president Vaira Vike-Freiberga.
POLIITILINE SÜSTEEM: Läti Vabariik on parlamentaarne demokraatia. Ühekojaline 100-kohaline seim valitakse neljaks aastaks, viimased valimised olid mullu oktoobris.
PEAMINISTER: Einars Repše.
MAJANDUS: Läti asus turureformide teele pärast taasiseseisvumist 1991. aastal.
Pärast 1995. aasta panganduskriisi ja tõsist tagasilööki Venemaa 1998. aasta majanduskriisi tõttu saabus Lätis eelarvekitsenduste periood ja orienteeruti ümber EL-i ja teiste lääneriikide turule, et vähendada sõltuvust Venemaast.
Praegu on Lätis avatud majandus ja lati kurss on stabiilne.
Läti alustas EL-iga liitumiskõnelusi 1999. aastal ja hakkas kohandama oma finantsinstitutsioone lääne standarditele vastavaks ning välismaa investoreid ligimeelitavaks.
EL-iga liituvatest riikides on Läti madalaima sissetulekuga elaniku kohta, kuid aastatel 1998-2002 arenes tema majandus kõige kiiremini, majanduskasv oli 5,1 protsenti aastas. 2002. aastal ulatus kasv 6,1 protsendini.
Keskpanga president Ilmars Rimsevics loodab, et Läti läheb eurole üle 2008. aastal.
LÄTI TEE EL-i:
27. oktoober 1995 — Läti esitas taotluse EL-iga liitumiseks
10.- 11. detsember 1999 — Euroopa Ülemkogu otsustas alustada liitumiskõnelusi teise laine riikide, sealhulgas Lätiga.
14.- 15. detsember 2001 — EL-i liidrid teatasid Belgias, et kuni 10 riiki võib olla valmis saama ühenduse liikmeks järgmises laienemislaines 2004. aastal.
12.- 13. detsember 2002 — Kopenhaageni tippkohtumisel anti roheline tee laienemisele 1. mail 2004.
9. aprill 2003 — Euroopa Parlament kiitis ametlikult heaks 10 kandidaatriigi liikmeksvõtmise.
16. aprill — Kümme kandidaatmaad, sealhulgas kolm Balti riiki, allkirjastasid EL-i liitumisleppe.
