Arhiiviameti teatel ei avaldata enne Kohli apellatsiooni lahendamist ühtki endist kantslerit puudutavat dokumenti.

“Kuni ei ole lõplikku otsust, ei anta midagi välja,” ütles arhiiviameti direktor Hans Altendorf.

Valitsus võttis möödunud aastal vastu seaduse Saksa Demokraatliku Vabariigi salapolitsei ehk Stasi arhiivide avamisest ajaloolastele ja ajakirjanikele. Kohl oli varem saavutanud kohtult otsuse, millega jäid tema toimikud kõrvalistele pilkudele suletuks.

Seadus lubab avaliku elu tegelaste ja kõrgetel riiklikel ametikohtadel asuvate isikute dokumentidele ligipääsu valikuliselt põhimõttel, et eelistada tuleb konkreetse isiku privaatsust.

Berliinis asuva Stasi Memoriaali juhataja Hubertus Knabe tervitas kohtuotsust, kud väljendas kartust, et apellatsiooni korral võidakse see tühistada ja tähtsad materjalid jäävad ajaloolaste eest varju.

“Ma olen mures, et konstitutsioonikohtu kohtunikel, kes selles asjas viimase sõna ütlevad, ei ole piisavalt arusaamist, mida tähendab see ajaloo seisukohast. Kohtunikud ei ole ajaloolased,” ütles ta Saksa televisioonile.

Kohl väidab, et tema 6000 leheküljelise Stasi toimiku avamine rikuks tema privaatsust, sest dokumentide hulgas on telefonide pealtkuulamise materjale.

Berliini administratiivkohtu väitel pakub aga seadus, mis annab eraisikutele õiguse oma toimikute avalikustamise vastu protestida, piisavalt privaatsustagatisi.

Stasi Memoriaali teatel on nad juba välja valinud kaks kasti Kohli puudutavaid dokumente, mis peaks ajaloo seisukohalt huvi pakkuma, kuid ei tohiks ekskantsleri privaatsust riivata. Telefonide ülekuulamise materjale ja jälitamistoimikuid nende hulgas ei ole.