Delfi on sel nädalal Strasbourgis
Detsembrikuine Euroopa parlamendi istungijärk sai valitud täiesti juhuslikult, peale idee tekkimist tundus see lihtsalt ajaliselt kõige sobivamana. Selle sattumine järjekordse Euroopa päästmise tippkohtumise järgsesse nädalasse peale seda, kui Suurbritannia otsustas Euroopa Liidust lahkumise kasuks, on puhas juhus.
Strasbourg asub Lääne-Euroopa südames enamvähem võrdsel kaugusel nii Prantsusmaast, Saksamaast, Inglismaast, Põhja-Itaaliast kui Madalmaadest. Seega armastatakse seda linna kasutada igasugu Euroopa ühtsuse ideed propageerivate ürituste ja organisatsioonide kohana. Lisaks europarlamendile asub seal näiteks Euroopa Liiduga mitte seotud organisatsiooni Euroopa Nõukogu, ent ka näiteks Eurokorpuse nime kasutava sõjaväeüksuse peakorterid.
Ent tugevalt pealinna Pariisi tsentraliseeritud Prantsusmaa mõistes on provints kõik, mis pealinnas ei asu, Strasbourg kaasa arvatud. Kui 1945. aastal loodi École Nationale d'Administration (ÉNA) ehk Prantsusmaa riigiaparaadi jaoks kõrgemaid ametnikke ette valmistav kool, siis muutus see kiirelt ebapopulaarseks ja tekkis poliitiline surve sellega midagi tegemiseks, näiteks asutuse sulgemiseks. Poliitikutel tekkiski hea mõte - kool küüditati Pariisist ära Strasbourgi.
Strasbourg oli kunagi Saksa linn, kus muuhulgas elas ja töötas oma uue masinavärgi kallal trükikunsti leiutaja Johannes Gutenberg. Linn ise näeb välja endiselt pigem saksapärane ja kohanimed on endiselt tihti saksapärased. 17. sajandi lõpul aga haaras linna ja ümbritseva maa-ala oma kontrolli alla Prantsusmaa ja väikeste vahedega on see ka jäänud Prantsusmaa osaks.
Strasbourg käis vähem kui sajandi jooksul korduvalt Prantsusmaa ja Saksamaa vahel käest kätte, mistõttu tuntud nalja järgi on Strasbourgi elanikel saksakeelsed tänavasildid keldrites endiselt ootamas.
Strasbourgi ümbritsevas Alsace´i provintsis elutseb ka Elsassi separatism ehk iseseisvusliikumine Prantsusmaast, mis aga saab rahvusvahelises meedias vähe tähelepanu seoses selle tsüklilise iseloomuga. Nimelt saab Elsassi separatism kõvasti hoogu juurde alates kolmandast õllest ja kipub hajuma peale kaheksandat.
Ent tegelikult on nii Strasbourg kui kogu prantsusekeelse nimega Alsace tugevalt prantsustunud. Strasbourgis saksa keelt naljalt ei kuule ning ümbruskonna saksakeelsete nimedega küladest käivad tüüpiliste saksa nimedega blondid noormehed Saksamaal sealset keelt õppimas, sest muidu nad lihtsalt ei oskaks seda. Veel nende noormeeste vanaemad ei pruukinud korralikult hoopis prantsuse keelt osata.
