Politoloog: kui Ühtne Venemaa ei jäänud tulemusega rahule, hakkavad pead lendama
Tüür rääkis Delfile seoses pühapäevaste Venemaa föderatsiooni riigiduuma valimistega, et erakonna Ühtne Venemaa eesmärk oligi saada vähem hääli kui eelmistel valimistel. Ülejäänud erakonnad, ehk n-ö opositsioon, said seetõttu hääli juurde, millega ilmselt vähendati nende valmidust protestida.
Ühtne Venemaa sai 2007. aasta valimistel 64,3 ja nüüd 49,5 protsenti häältest, kuid Tüür märkis, et parlamendi alamkoja koosseisust ei sõltu midagi, kuna jõudude vahekord jääb samaks. Ühtsel Venemaal ei ole vaja alustada koalitsioonikõnelusi, kuid samas näidati, et ollakse valmis sümboolne osa häältest ja kohtadest loovutama teistele erakondadele. Nüüd on küsimus selles, kas kõik jäid tulemusega rahule.
Kui Ühtne Venemaa soovis saadud pooltest rohkem hääli, võivad Tüüri hinnangul hakata pead lendama. Tüür näeb kolme võimalikku inimest, kes võivad oma koha kaotada. Nendeks on kas Ühtse Venemaa fraktsiooni esimees Boris Grõzlov, valimiskomisjoni esimees Vladimir Tšurov või koguni Dmitri Medvedjev, kellest peaks saama uus peaminister. Medvedjevi lahkumine oleks Tüüri sõnul tõsine märk.
Võib ka juhtuda, et Medvedjevil lastakse saada peaministriks, kuid nagu Venemaal on varemgi juhtunud, võidakse ta mõne aja pärast välja vahetada. See näitaks selgelt, et tulemustega ei jäädud rahule. Mängitakse ka erakorraliste valimiste mõttega. Kui aga kõik said, mis tahtsid, valitakse kolme kuu pärast Vladimir Putin ilmselt esimeses voorus presidendiks. Järgnevate kuude jooksul toimuv kaadrivahetus annab Tüüri sõnul selge sõnumi sellest, kuidas võimuerakond valimistulemustega rahule jäi.
Putini poliitiline süsteem on üles ehitatud tugevale võimuparteile, mis koos riigipea isikuga moodustab Tüüri sõnul võimuvertikaali. See võimuvertikaal jääb kehtima ning võimupartei ei ole ära lagunemas. Nii jäävad Tüüri kinnitusel praeguse poliitilise süsteemi välised tunnused kehtima.
Rahva seas kasvab rahulolematus
Teine aspekt siinjuures on rahva rahulolu selle süsteemiga. Tüür rõhutas, et 2007. aasta ja praeguste valimiste vahepealsel ajal on Venemaa kodanikuühiskond tublisti arenenud ning on tekkinud ohtralt kodanikuühendusi, kes tunnevad, et saavad midagi ära teha. Tüüri sõnul on provintsides terve müriaad liikumisi, mis on kõik üsna rahulolematud ja valmis seda ka väljendama.
Säärane rahulolematus võib Tüüri hinnangul viia perestroikaaegse tunnetuseni, et hakkab toimuma stagneerumine. Tüür märkis, et samas on ehk palju arvata, et rahvas hakkab mässama, kuna võimuladvik pole võimetu sest rahulolematusest aru saama ja leiab ilmselt võimaluse selle kanaliseerimiseks ning kodanikeühenduste rakukeste võimuvertikaaliga põimimiseks.
Näiteks tekitas võimudele palju peavalu väga populaarne kodanikeühendus Ubitõje dorogi, mis hakkas uurima, kuhu kaob maksuraha – miks ei ehitata teid. Ühel hetkel lendas kohale Vladimir Putin, kes võttis ette rakukese esimehe, surus tal kätt ja vaatas sügavalt silma. Sellest piisas, et rakuke integreerida.
Rahvast püütakse seega näiliste muudatustega rahustada. Tüür märkis aga, et kunagi ei saa väita, et mässu pole tulemas – see, et rahvas pole rahul, on fakt, samuti on fakt, et võim püüab rahulolematust kanaliseerida. Küsimus on, kas võimul õnnestub see särisev süütenöör lämmatada.
