UUS! Merepõhjas: 1 megatonnine vesinikpomm ja 1 vene tuumaallveelaev

Ajal, mil comment@delfi valmistas ette artiklit merepõhja uppunud tuumapommi kohta, tuli teade, et just praegu on Barentsi mere põhja uppumas Vene tuumaallveelaev Kursk, mille pardal on erinevatel hinnangutel üle saja meeskonnaliikme. Laeva tabas (arvatavasti) mootorike juba eile. Päästelaevadega raadiosidet pidavad meeskonnaliikmed olevat koondunud laeva tagumisse poolde, kuid kardetakse, et neil võib elektrisüsteemide rikke tõttu hapnikust puudust tulla.

Loodetavasti lõppeb kõik hästi ja mehed saavad merepõhjast päästetud. Vene mereväe pressiesindaja sõnul radiatsiooniohtu pole: treeningülesannet täitnud Kurski pardal ei olnud tuumalõhkepäid.

Katastroof Vene tuumaallveelaevaga toimub saatuse tahtel samaaegselt Taanis puhkenud tuumapommiskandaaliga: nimelt tuli Taani ajalehe Jyllands-Posten lagedale informatsiooniga, justnagu vedeleks 1968.aastal Gröönimaa kohal alla kukkunud USA pommitaja B-52 pardal olnud neljast megatonnisest vesinikpommist üks siiani kuskil Gröönimaa ja Taanimaa vahel meres.

Infot B-52 allakukkumise põhjuste (ja tagajärgede) kohta on napilt, ühe versiooni kohaselt hukkus lennuk piloodikabiinis puhkenud tulekahju tõttu ning selle tagajärjel paiskusid radioaktiivsed jäätmed Gröönimaa pinnale, kust need koos saastatud jääga kokku koguti ja USAsse tagasi viidi.

Samas leiti väidetavasti üks sama lennuki pardalt pärit vesinikpommi lõhkepea alles aastal 1979.

Praegu on käibel versioon, mille kohaselt üks pommidest ei purunenud, vaid kukkus merre.

Kuna Taani peab praegu otsustama, kas lubada USAl taas kord Gröönimaa Thule baasi kasutada -

Seekord USA raketitõrjesüsteemi (NMD) radaribaasina — võib informatsiooni tõesuses kahelda. Äkki on tegemist propagandarünnakuga? Hiina ja Venemaa arvates rikuks USA Thule baasi kasutades raketitõrjesüsteeme piiravat ABM-lepet.

Mis tegelikult Thule baasis kolmekümne aasta eest toimus, jääb enamike inimeste jaoks igavesti teadmata. Ka Fox Mulder eelistab seniajani tegutseda ainult teleekraanil. Igal juhul keelas USA pärast õnnetust vesinikpommide pardalevõtmise rutiinsete treeninglendude jaoks.

Kui USA sõjaliste või tsiviilkäibes tuumaseadmetega toimunud õnnetuste kohta on veel mingigi ülevaade, siis seda, kui palju pomme puhkab merepõhja nõukogude allveelaevadega juhtunud äparduste tõttu, võib üksnes oletada.

Arvatakse, et USA ja N. Liit/Venemaa on kahe peale kokku "kaotanud" 50 tuumapommi. Ainuüksi tont teab, kus merede põhjas need puhkavad. Ja mis neist pommidest, Eestile palju lähemal on Sosnovõi Bori tuumaelektrijaam ja teab kui paljudes Venemaa "uurimisinstituutides" asuvad katsereaktorid.

Eestis endaski leiab kiirgusohtu — meil on Sillamäe vedelate radioaktiivsete jäätmete hoidla, mille katastroofiohtlikkus või ohutus on jätkuvalt debatiteema ja Saku radioaktiivsete jäätmete hoidla, mis kindlasti vähemalt ühe metallivargast ohvri võtnud.

Väidetavasti maeti kuhugi Pärnu lähistele Tshernobõlis käinute riided, erilised paranoikud on veendunud, et enne Eestist lahkumist mattis Vene sõjavägi Lõuna-Eestisse shahtidesse radioaktiivseid jäätmeid.

Kas me teame, mis toimub ja millised ohud meid ähvardavad? Või on igasugu kadunud pommid ja saladusi varjavad valitsused x-failide pärusmaa?