“Kõige varem on Eestil võimalik euroga ühineda 2006. aasta lõpus, kuid ma pean tõenäolisemaks, et see juhtub aastal 2007,” ütles neljapäeval ajakirjanikele peaminister Juhan Parts.

Peaministri sõnul on praegu veel eurole üleminekust vara rääkida, kuna selle eelduseks on, et rahvas hääletab 14. septembril rahvahääletusel Euroopa Liiduga ühinemise poolt.

“Valitsus hakkab eurole ülemineku teemat põhjalikumalt arutama alles pärast seda, kui rahvas on referendumil Euroopa Liidule “jah” öelnud,” lausus Parts.

Peaministri hinnangul mõjub eurole üleminek Eesti majandusele kindlasti positiivselt, tagab ettevõtjatele paremad tingimused ja annab Eestile võimaluse olla eurotsooni täieõiguslik liige. Ta lisas, et eurole ülemineku vastuargumendid saavad olla ainult emotsionaalsed, kuna Eesti kroon kaob.

Neljapäeval peaminister Juhan Partsiga kohtunud Rootsi peaminister Göran Persson märkis, et rootslaste jaoks on 14. september sama oluline kuupäev kui eestlastele, kuna sellel päeval toimub rahvahääletus Rootsi eurole ülemineku küsimuses.

“Ei euro pooldajatel ega vastastel pole praegu kindlat ülekaalu, kuid ma olen veendunud, et Rootsi hääletab euroga ühinemise poolt. Umbes 40 protsenti rootslastest langetab oma lõpliku otsuse viimasel nädalal enne rahvahääletuse päeva,” lausus Persson.

Rootsi peaministri sõnul Rootsi majandus ainult võidab eurole üleminekust.

“Intressimäärad langevad, hinnad kukuvad ja majandus kasvab kiiremini. Kuid seda kõike ei juhtu, kui Rootsi ütleb eurole “ei”,” ütles Persson.