Sisejuurdlus tuvastas Kuressaare ehitushangetes mitmeid rikkumisi
Läinud suvel moodustas Kuressaare linnavalitsus komisjoni majasisese juurdluse läbiviimiseks, et tuvastada, mis vead ja miks Kuressaare muusikakooli ja rannahoone ehitushangetel tehti, ning mida peaks tulevikus kindlasti silmas pidama, et vigu hangetes vältida, kirjutab Saarte Hääl.
Linnapea Mati Mäetalu märkis eilsel linnavolikogu istungil, et kuulda taheti sedagi, kas tegu oli süülise ehk ettekavatsetud tegevusega. "Tegu ei olnud süülise tegevusega, tegu oli osaliste eksimustega," nentis Mäetalu.
Muusikakooli ehitusse puutuvalt tuvastati, et ehituse töövõtuleping ei vastanud hankedokumentidele. Hanke raames soetati kergesti teisaldatavaid asju, nagu riiulid, kardinad, kapid, mis ei olnud ehituseks vajalikud. Ka peeti hanke ajal ehitajaga läbirääkimisi ja ehitaja on esitanud pärast pakkumuste avamist tööde osas alternatiivseid lahendusi.
Muusikakooli hankega tegelesid peaasjalikult Urmas Sepp komisjoni esimehena ja Jüri Rand hanke eest vastutava isikuna. Komisjoni ülejäänud liikmed olid passiivsed, koosolekuid eriti ei korraldatud ning allkirju võtsid Sepp ja Rand koosolekute protokollidele tagantjärele.
Hankekomisjoni esimehena rikkus Urmas Sepp sisejuurdluse andmeil hankedokumentide kinnitamisel riigihankeseadusest tulenevaid nõudeid. Jüri Rand vastutas aga hankedokumentide koostamise ja nendele vastamise eest. Kusjuures Rand juhtis Mäetalu sõnul nii suuliselt kui ka kirjalikult Sepa tähelepanu dokumentatsioonis avaldunud puudujääkidele, kuid viimane ei võtnud nende osas midagi ette.
Kuressaare rannahoone ja rannaala hangete osas leiti, et hankedokumentide hindamine oli valikuline, tööde loetelu muudeti omapoolselt pärast pakkumuste esitamist ning ei tagatud seega läbipaistvat menetlust. Muutunud tingimustes peeti läbirääkimisi parima pakkumuse teinuga.
Rannahoone hangete komisjoni esimees oli abilinnapea Kalle Koov, hanke eest vastutas aga taas Urmas Sepp. Neist esimese roll piirnes peamiselt sellega, et ta koordineeris komisjoni tööd, sisulisemalt tegeles hankega Sepp. Ülejäänud hankekomisjoni liikmed olid jällegi põhiliselt passiivsed ja sisejuurdluse akti andmeil "koosolekutest ja komisjoni tööst suurt ei mäleta".
Sisekontrolli hinnangul oli ebaõnnestunud valik see, et hanke eest vastutavaks isikuks valiti Urmas Sepp. "Ta oli tol korral juba Kaarma valla abivallavanem ja arvestades tema põhitööd, käis linna ehitushangetega tegelemine tal ilmselt üle jõu," tõdes Mati Mäetalu.
Linnapea kinnitusel arvestab linnavalitsus edaspidi sisekontrollikomisjoni esitatud ettepanekuid, et hangetel enam mingeid vigu ei esineks, kuid kedagi otseselt karistama hakata kavas ei ole. "Eesmärk ei olnud süüdlase otsimine, vaid soov teada saada, mis valesti läks. Samuti ei tuvastatud kogu protsessis süülist tegevust ehk tahtlikku motiivi. Kiirustamisel eksimused lihtsalt kuhjusid," rääkis Mati Mäetalu.
Konkreetselt sai rannaala hangete puhul heal tasemel täidetud lepingu eest käsunduslepinguga otsest tasu Urmas Sepp, kes oli hangete läbiviimisel võtmeisik. "Kuid Sepp rikkus hangete eest vastutava isikuna riigihangete seadust ja projekti rahastaja otsustas nende rikkumiste pärast jätta Kuressaare linnale välja maksmata 10 protsenti toetussummast," märkis Mäetalu.
Lähtudes eeltoodust tegi linnavalitsus Urmas Sepale ettepaneku hüvitada linnale rahalise omafinantseeringu ülekulu, samuti 10 protsenti käsunduslepinguga saadud summast ehk 640 eurot. Käsunduslepingu kohaselt oli tasu hanke läbiviimise ja protsessi juhtimise eest ligi 100 000 Eesti krooni.
Urmas Sepp tunnistas Saarte Häälele, et on juurdluse aktiga tutvunud. "Komisjon on oma töö teinud ja faktid on kirjas. Faktide üle, mis on välja toodud ja kirja pandud, ei hakka ma vaidlema, aga see, mis komisjon on järeldanud ja kuidas asju hinnanud, see on komisjoni töö, seda ma ei hakka kommenteerima," lausus Sepp.
