Katastroofi üheks põhjuseks oli NASA ringkaitsekultuur ja tõrksus ohutusprobleemidega tegelemisel, kõlab sõltumatu Columbia Õnnetuse Uurimisnõukogu lõpparuanne.

USA kosmoseagentuur peab moodustama eraldi ohutusagentuurid, mis suudaksid kosmoseametnike tähelepanu äratada, kui midagi viltu on, leidsid õnnetuseuurijad.

NASA insenerid püüdsid varsti pärast Columbia starti 16. jaanuaril juhtida tähelepanu isolatsioonivahu tükile, mis umbes 81 sekundit pärast starti süstiku küljest pudenes.

Kuusteist päeva kestnud missiooni ajal küsisid insenerid kolmel korral satelliitfotosid orbiidil viibivast Columbiast, et näha, kas vahutükk tabas laeva ja vigastas seda, kuid pilte ei antud.

NASA juhid lasksid mööda kaheksa võimalust uurida vahutüki kukkumist, mis lõpuks osutus õnnetuse kõige tõenäolisemaks põhjuseks, nentis aruanne.

“Nõukogu leidis, et algusest peale ilmutati täielikku hoolimatust rusutüki suhtes, mis Columbiat tabas. NASA mänedžerid ütlesid, et “mingit lennuohutuse probleemi ei tekkinud” ja “me ei oleks nagunii midagi teha saanud”,” kõlas raport.

Uurijad tõmbasid paralleele NASA praeguste ja 1986. aasta Challengeri õnnetuse aegsete juhtimisprobleemide vahele. Columbia viimase stardi ajaks olid NASA-s taas võimule pääsenud huvipuudus oodatud protsessist kõrvalekaldumiste suhtes, “vaikiv” turvaprogramm ja liialt tihe ajakava, väitsid nad.

Nii Columbia purunemisel 1. veebruaril kui ka Challengeri katastroofis hukkus seitse astronauti.

Edaspidi peaks NASA oma tööviisi põhjalikult muutma, soovitasid uurijad.