Valitsus arutab seda tõenäoliselt sel nädalal oma istungil ning kuigi Ametiühingute Keskliidu juht Harri Taliga sõnul ei ole ta veel näinud rahandusministeeriumi arvamust töötuskindlustusmakse langetamise kohta, olevat kuuldavasti rahandusministeerium selle vastu, lausus ta Delfile.

Maksemäära langetamise korral langeb töötuskindlustusmakse tööinimestele 0,8 protsendipunkti nende palgast, mis jätaks kokku palgasaajatele 40 miljonit eurot aastas kätte. Kui valitsus lükkab maksemäärade langetamise ettepaneku tagasi, jäävad kehtima praegused maksemäärad.

Taliga rõhutas, et töötukassa nõukogu, kuhu ta kuulub, on alati valmis kompromissideks, kuigi ta ei tahtnud täpsustada, millisteks.

Töötuskindlustusmakse ning ka töötukassa ja haigekassa reservide riigi kontsernikonto koosseisu konsolideerimise küsimuses on tööandjad ning ametiühingud ootamatult sattunud samale poolele. Taliga leidis, et selles pole midagi imelikku.

"Meil peetakse normaalseks, et oleme vastasrinnas, ent meie ülesanne ongi otsida kompromisse, et kokku leppida küsimustes, kus saab edasi minna. Lähtume töötukassa puhul arusaamast, et töötukassa moodustati sihtotstarbeliselt ja selle rahastamine on sihtotstarbeline," lausus Taliga. Tema sõnul ongi õige, et sotsiaalpartnerid saavutavad omavahel kokkuleppe.

"Oleme selle nimel tööd teinud ja tööandjaid kogu aeg püüdnud veenda, et see ongi normaalne, kui saame asjadest ühte moodi aru," ütles Taliga.

Tema sõnul on just ametiühingud üritanud kogu aeg rääkida sotsiaalpartneritega dialoogi pidamise tähtsusest. Ta tunnistas, et tööandjad on tihti tundnud oma tugevamat positsiooni ning pole seetõttu olnud koostööst sama huvitatud. Ent ta rõhutas, et praegune olukord pole sugugi esimene, kus tööandjad ja ametiühingud on üksmeelselt tegutsenud.