Ojuland: Liitumisest paremat varianti pole

Uuring “Referendumi võimaliku ebaõnnestumise mõjud Eestile” näitab välisminister Kristiina Ojulandi sõnul, et Euroopa Liidule “ei” ütlemise stsenaarium osutub Eestile suureks piduriks.

“Kui tahame, et Eestis läheks elu selliselt edasi, nagu teistes liitunud Euroopa riikides, siis pole paremat varianti EL-iga liitumisest,” ütles Ojuland. “Võimalikud arenguvariandid “ei” puhul on kahtlemata nutused.”

Reedel uuringut ajakirjanikele tutvustanud välisministri konsultatiivnõukogu liige Erik Terk Eesti tuleviku-uuringute instituudist möönis samuti, et Eesti EL-ist väljajäämine toob kaasa arengu suure aeglustumise.

“Referendumi “ei” puhul jõuame me tõenäoliselt taas liitumisläbirääkimiste laua taha,” prognoosis Terk.

“Rahvahääletuse negatiivne tulemus toob endaga kaasa kindlasti teatavaid üsna ränkasid tagasilööke. Näiteks jääb Eestil saamata EL-i finantseeringud ning hüved, tõusevad intressimäärad, Eesti rahvusvaheline positsioon halveneb, rääkimata siseriiklike vastuolude tõusust,” tutvustas Terk uuringu tulemusi.

Poliitiliselt ja sotsiaalselt ootab Eestit “ei” korral välispoliitiline nõrgenev positsioon ning tõusevad Eesti-sisesed pinged. ““Ei”-järgses situatsioonis on üliraske pidada tegutsemisvõimelist valitsust,” rääkis Terk. “Tõenäoliselt peaks valitsus EL-ile deklareerima, et me tahame olla edasi kandidaatriik, sellega satuks valitsus aga väga tugeva rahva kriitika alla. Samas peaks valitsus oma eelarvepoliitika täiesti ümber korraldama ning seega loobuma ka kaunis suurtest lubadustest.”

Uuringu tulemuste järgi ootaks Eestit referendumi “ei” korral sotsiaalne kihistumine ning tekiksid vaegarengupiirkonnad. Samal ajal on raskem ühineda ka Euroopa ühise teadus- ja haridusruumiga ning informatsioonist kõrvalejäämine on sel juhul vältimatu.

Ojuland ütles, et EL-ile “ei” ütlemine raskendab oluliselt ka NATO-sse pürgimist. “NATO ratifitseerimisprotsess ei pruugi jätkuda nii libedalt,” ütles ta.

Majanduses ootavad Eestit “ei” korral ees peamiselt tagasilöögid maaelule ja põllumajandusele. “Neid sadu miljoneid kroone, millega meie põllumehed on hakanud harjuma, pole riigieelarvest kindlasti võimalik saada,” ütles välisminister.

Uuringu järgi väheneb ligipääs EL-i turule põllumajanduse ja toiduainetööstuse osas, kaubandusrežiim Läti ja Leeduga muutub mõnevõrra ebasoodsamaks ning majanduslikke konfliktisituatsioone on raskem lahendada. Uuringu tulemused väidavad ka, et majandussuhted Venemaaga paranevad “ei” korral aeglasemalt, välisinvestorite tulek Eestisse takerdub ning seda ka riigipiiride takistava mõju tõttu.

Nii Terk, Ojuland kui ka konsultatiivnõukogu esimees Toomas Luman kahtlesid tugevalt ka “ei”-ütlejate argumentides. “Skeptikud väidavad, et Eestil on võimalik EL-ist välja jäädes valida enesele oma arengumudel, ent tekib küsimus, milline,” küsis Terk. “Seni pole ükski skeptik suutnud selge ning realistliku arengumudeliga välja tulla,” lisas Luman.