"On saanud teatavaks, et isegi kõige võimsamad Euroopa riigid NATO-s - Prantsusmaa ja Suurbritannia - ei ole positsioonil, et pidada sõda ilma ameeriklaste toetuseta. Prantslastel ja brittidel oli jõudu viia läbi vaid taktikalisi pommirünnakuid," vahendas Vene ajaleht Izvestija teisipäeval Rogozini sõnu, teatab BNS.

Peamine rünnak, mis võttis Liibüa armeelt "silmad" ja tegi relvituks, oli USA tiibraketirünnak, mis leidis aset sõja esimestel tundidel, märkis leht.

Rogozini sõnul pakkus USA ühtlasi kogu logistikatoetust, logistika infrastruktuuri ja, mis kõige olulisem, õhuruumi luuret, mis omakorda mängis tähtsat rolli kolonel Muammar Gaddafi tabamisel, kes lõpuks ka tapeti.

"NATO kontseptsioon näeb ette võimalust pidada samaaegselt kaht kohaliku tähtsusega sõda ja osaleda kuues kohaliku tähtsusega konfliktis," ütles Rogozin ja märkis, et Liibüa operatsioonis puudus kohaliku sõja mõõde, ent sellest kampaaniast võttis osa alliansi Euroopa liikmesriikide praktiliselt kogu sõjaline jõud. "NATO-l poleks olnud midagi pakkuda vastuseks, kui Euroopa piiride lähistel oleks puhkenud uus pingekolle."

Ta lisas, et NATO-l tuleks lähitulevikus nihutada oma strateegiline suunavõtt idast lõunasse.

"Raketikaitsekilp, mis on mõeldud kaitsma Euroopat hüpoteetiliste Iraani rakettide eest, mida ei eksisteeri ja mille kohta keegi ei tea, millal nad võivad ilmneda, meenutab Maginot' liini, mille prantslased piinliku täpsusega rajasid oma piirile Saksamaaga enne Teise maailmasõja algust," ütles Rogozin.

Maginot' liin oli kindlustuskaitsesüsteem, mille Prantsusmaa ehitas piki Saksamaa piiri. Saksa sõdurid möödusid rajatisest kergesti pärast 1940. aastat, mil algas sõjategevus piirkonnas.