Laar: me ei saa ehitada sõja tarbeks teistsugust Eestit
„Riigikaitse lai käsitlus tähendab eelkõige seda, et me ei saa ehitada sõja tarbeks teistsugust Eestit kui see, mis meil igapäevaselt rahu ajal olemas. Meie riik ja tema institutsioonid peavad suutma toimida nii tavaolukorras kui ka kriisi ajal. Selle nimel tuleb sihikindlalt tegutseda,” ütles Laar ning lisas, et konsensus riigikaitse laia käsitluse edasiseks rakendamiseks on tugev, vahendab kaitseministeeriumi pressitalitus.
Tänapäeval pole riigikaitse vaid sõjaväelaste asi, maailm on muutunud keeruliseks ja pelgalt sõjalise jõuga ei lahenda ühtegi probleemi. „Riigikaitse reformimist ja seaduste ajakohastamist tuleb jätkata, et ehitada riiki tervikuna, mitte ametkondlikult. Seda on võimalik teha võimeid ühiselt planeerides, mistõttu hõlmabki järgmise kümne aasta sõjalise kaitse arengukava ka teisi ministeeriume, eelkõige siseministeeriumi, aga miks mitte ka sotsiaalministeeriumi, haridus- ja teadusministeeriumi, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tegevusvaldkondi,” selgitas Laar.
Pühapäeval alanud ja kuus päeva kestnud Kõrgemate Riigikaitsekursuste jooksul said kursuslased põhjaliku ülevaate Eesti julgeoleku- ja kaitsepoliitikast, välispoliitikast, riigikaitse korraldustest ja selle seadusandlikust keskkonnast, rahvusvahelisest kaitsealasest koostööst ja Eesti kaitseinvesteeringutest ning sisejulgeolekust, samuti riigikaitse seotusest erinevate eluvaldkondadega. Lisaks ettekannete kuulamisele ja aruteludele osalesid kursuslased grupitöödes, et lahendada riigikaitse ja julgeolekuga seotud ülesannet.
Teiste seas esinesid kursustel Kaitseväe juhataja kindral Ants Laaneots, kaitseväe peastaabi ülem brigaadikindral Riho Terras, välisminister Urmas Paet, välisministeeriumi kantsler Alar Streimann, siseministeeriumi kantsler Tarmo Türkson, kaitse-, välis- ja siseministeeriumi ametnikud, kaitseväe ohvitserid ning teised asjatundjad.
Alates 1999. aastast toimuvad Kõrgemad Riigikaitsekursused on lõpetanud ligi 1100 inimest erinevatest eluvaldkondadest. Kursustel osalevad poliitikud, riigiametnikud, kaitseväelased, ettevõtjad, ajakirjanikud, haridustöötajad ning mitmetes teistes eluvaldkondades aktiivsed inimesed.
