Sven Rondik: Rahvas tunneb end lambana, keda kogu aeg pügatakse, nüüd juba tõmmatakse nahk üle kõrvade
Eesti Haridustöötajate Liidu juhatuse esimees Sven Rondik ütles Delfile, et maakondadest on bussidega Tallinnasse tulnud üle 1300 inimese ja pealinnast loodetakse kuni 400 õpetaja osavõttu.
Oma toetusest on teada andnud ka õdede liit ja ametiühingute keskliit. Rondiku sõnul on suureks toeks ka Facebooki kampaania "Õpetajale vääriline palk", mille on üle 10 000 toetaja.
„Me ei valmistanud ette ühtegi plakatit ega loosungit, mida kätte jagada. Koosolekul osalemine oli vabatahtlik,“ ütles Rondik. Tema sõnul oli kõnesoovijaid nii palju, et kõik ei pruugi isegi jõuda kõnepulti. „See näitab, et inimesed tahavad rääkida,“ tõdes ta.
Õpetajad taotlevad uuest aastast 20-protsendilist palgatõusu. Järgneval kahel aastal aga 15-protsendilist. Kaugem eesmärk on jõuda 2014. aastaks sinna, et õpetaja palga miinimum oleks võrdne vabariigi keskmise palgaga.
„Ühe aastaga ei ole see kindlasti võimalik, me oleme oma ettepanekud teinud mõistlikuse piirides,“ ütles Rondik, kelle sõnul oleks õiglane, kui noore õpetaja palk oleks 1000 eurot praeguse pisut enam kui 600 euroga võrreldes.
Kust võtta raha palgatõusuks?
Haridustöötajate liidu ettepanekul tuleks õpetajate palkadeks raha riigi saamata jäänud tuludest. „390 miljonit eurot on riigile maksamata mitmesuguseid seadusega ette nähtud makse, lisaks veel varimajandus ja salakaubandus,“ rääkis ta. „Kui riik selle pealt tulu saaks, mis tal ette nähtud on, siis oleks raha eelarves vabalt kasutada, aga valitsusel on lihtsam ju tõsta nii kaudseid kui otseseid makse.“
Kaikaid kodaratesse
Rondik tunnista, et samal ajal on ka neid, kes püüavad kaikaid kodaratesse visata. Ta pidas silmas negatiivseid arvamusi meeleavalduse kohta ning inimesi, kes küsivad, miks õpetajad streikima ei hakka. „Streik ei ole mitte selline asi, mis täna pähe tuleb ja homme ära korraldatakse,“ ütles Rondik. „Sellele peavad eelnema läbirääkimised ja riikliku lepitaja sekkumine.“
Rondiku sõnul on tänase koosoleku kõige tähtsam tunnus ja tulemus see, et õpetajates tekib ühtsustunne. „Meie põhiline probleem ongi selles, et igaüks nokitseb omaette ja arvatakse, et keegi kuskil peab tema jaoks midagi tegema, aga ise midagi tegema ei pea,“ kirjeldas ta senist passiivsust.
Rondik kõneles, et tema hinnangul ei ole ka need direktorid, kes seni on õpetajate osalemist ametiühingu tegevuses takistanud, mitte selle vastu, et õpetajate palk tõuseb, vaid selle vastu, et õpetajate kollektiivne tunne kasvab. „Praegu on ka neid juhte, kes ütlevad õpetajale, „kui ei meeldi mine ära“,“ kirjeldas ta. „Kui tullakse välja ühisrindena, siis on olukord teine.“
Riigikogu liikmed – lõpetage petmine!
Rondik avaldas lootust, et riigikogu liikmed lõpetavad õpetajate petmise. Kõigis valimisprogrammides oli õpetajate palgatõusu lubadus sees ja ka kohtumistel erakondadega rääkisid kõik nagu ühest suust, et õpetajate palka on vaja tõsta.
„Aga kui on valimised läbi ja soe koht riigikogus olemas, siis läheb kõik meelest ära,“ lausus Rondik. „Rahvas tunneb end lambana, keda kogu aeg pügatakse, nüüd juba tõmmatakse nahk üle kõrvade.“
Rondik on enda sõnul hämmeldunud IRLi tegevusest, kes siiamaani on hariduse valdkonnas pidanud vajalikuks tegutseda. „Aga nähtavasti koalitsioonis neile rääkimisvõimalust ei anta,“ ütles ta.
Rondik märkis, et kuigi palgatõusu vajaksid ka päästjad, politseinikud ja teised riigieearvest palka saavad teenistujad, siis kusagilt peab ju alustama. Ja kui räägitakse, et haridus on prioriteet, siis peaks ka õpetajate palgaküsimuse lahendama, kõneles Rondik.
„Meie esitasime oma ettepanekud juba veebruaris, aga alles septembris tegi ministeerium esmakordselt esimesed arvutused,“ rääkis Rondik palgaläbirääkimiste protsessist. „Pool aastat ei toimunud mitte midagi, nüüd on kõik hakanud sebima.“
Ansip on oma hinnangutes liiga kriitiline
Rondiku sõnul võivad küll eile peaminister Andrus Ansipi poolt riigikogus pakutud lahendused realiseeruda, aga see on tema sõnul kõik tuleviku muusika. Rondik tõdes, et ega koolivõrgu reorganiseerimine lihtne pole, sest omavalitsused hoiavad oma gümnaasiumites kümne küünega kinni ja õigesti teevad.
Küll aga on Rondiku sõnul vale Ansipi antud hinnang, et väikestes gümnaasiumites on õpetamise tase kuritegelikult madal. „See ei ole sugugi nii, meil lähevad paljude väikeste gümnaasiumite lapsed edukalt kõrgkooli,“ rääkis ta. „Küsimus ei ole laste arvus või kooli suuruses, küsimus on ikkagi laste ja õpetajate tehtavas töös. Peaminister ei tohiks üldiselt sellist hinnangut anda.“
Pöördumine riigikogule ja valitsusele
Tänase meeleavalduse lõpuks annavad haridustöötajad valitsusele ja riigikogu liikmetele lühikese pöördumise.
„Meil pole mõtet pikalt midagi korrata, sest oleme juba kirjutanud kõigile osapooltele,“ rääkis Rondik. „Esitame oma põhinõudmise, et õpetajate palgaküsimused tuleb lahendada 1. jaanuaril 2012, mitte umbmäärases tulevikus,“ lausus Rondik.
Riigikogu poolt on pöördumise lubanud vastu võtta Ene Ergma, valitsuse poolt ei ole teada, kes pöördumise vastu võtab. Rondiku sõnul ei saa see olla haridusminister Jaak aaviksoo, kes on praegu Ameerikas, kus tal on küberkaitse teemadel kõne. Rondiku sõnul näitab ka see valitsuse suhtumist, kas ja kes lõpuks pöördumise vastu võtab. „Lõpuks peaks ju asi muutuma, et riigikogu paneb ikkagi seadusi paika, mitte ei ole äraspidine demokraatia, kus valitsus kirjutab ette, mida muutma peab,“ kõneles ta.
