Senise viie krooni asemel tõuseb eriarsti esmase külastuse tasu 50 kroonini, mis on kõrgeim seadusega lubatud määr.

Eesti Patsientide Esindusühingu juhatuse esimehe Pille Ilvese sõnul võib hinnatõusu järel patsiente tunduvalt vähemaks jääda, sest inimesed tulevad kallima arsti juurde vaid siis, kui häda on tõesti suur.

“Sellisel juhul pöördutakse arsti juurde alles edasiarenenud haigusega ning kokkuvõttes läheb ravi riigile kallimaks,” märkis ta.

Teisipäevast kehtestas Järvamaa haigla patsientidele 25-kroonise voodipäevatasu, tallinlasi ootab sama ees sügisel. Ida-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Meelis Roosimägi ütles, et Ida-Tallinna ja Lääne-Tallinna keskhaigla plaanivad sügisest hakata patsiendilt voodipäevatasu küsima.

Seaduse järgi võib haigla voodipäeva eest patsiendilt nõuda maksimaalselt 25 krooni. Voodipäevatasu võib võtta maksimaalselt kuni kümne ühe haigusjuhtumiga seotud haiglas veedetud päeva eest.

Tõnismäe polikliiniku registraatorite sõnul kurdavad patsiendid juba praegu rahanappust. “See on fakt, et inimesi hakkab vähem käima, sest meil on palju vanu inimesi, kelle jaoks 50 krooni on väga suur raha,” märkisid registraatorid.

Eesti suurim, Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) tõstis visiiditasu juba aprillis. Lääne-Tallinna keskhaigla juhatuse esimees Peep Põdder märkis, et teised haiglad siis hinnatõusuga kaasa ei läinud, vaid lootsid, et abivajajad tulevad madalama visiiditasu tõttu nende vastuvõtule.

Põdderi sõnul see lootus ei täitunud. Ka PERH-i pressiesindaja kinnitas, et patsientide hulk ei ole pärast visiiditasu tõstmist vähenenud.

Ida-Tallinna keskhaigla patsient ei pea kordusvisiidil uuesti maksma, kui tal on arsti vastuvõtule kutse. Perearsti aastase saatekirjaga eriarsti juures käijatel tuleb visiiditasu maksta kord kvartalis.

Visiiditasust on vabastatud kuni 19-aastased, rasedad ja eluohtlikus olukorras kiirabi vajajad. Samuti ei pea maksma näiteks ühe haigla reumatoloogi poolt teise haigla reumatoloogi juurde saadetud patsient või sama haigla eriarsti saatekirjaga haiged.

Lääne-Tallinna keskhaigla on põhimõttelise otsuse hinnatõusu kohta teinud, kuid pole veel täpselt otsustanud, keda tasust vabastada. Tõenäoliselt ei pea visiiditasu maksma neerudialüüsis käijad, suhkruhaiged, rasedad ja abordijärgsele kontrollile tulijad, märkis Põdder.

Tema sõnul peavad haiglad linnaga läbirääkimisi, et linn korvaks toimetulekutoetuse saajate visiiditasu. Ida-Tallinna keskhaigla loodab aastas visiiditasust saada üle kolme miljoni krooni ning kasutada seda olmetingimuste parandamiseks, ütles haigla juhatuse esimees Meelis Roosimägi.

Põdderi sõnul võib Lääne-Tallinna keskhaigla aastas visiiditasuga teenida kuni 16 miljonit krooni.