Eestis arvestatakse kaht rahvaarvu, üks on teisest 19 000 võrra väiksem
11 aastat tagasi viidi Eestis läbi viimane rahvaloendus, mis näitas statistikaameti kommunikatsioonijuhi Anu Otsa sõnul, et rände registreerimine oli ebatäielik.
Rahvaloendusjärgsetel aastatel statistikaamet seetõttu rahvaarvu arvutamisel sise- ja välisrände andmeid ei kasutanud. Viimase viie aasta jooksul on rändeandmete kvaliteet Otsa kinnitusel aga paranenud ja 2009. aastast arvestatakse kaht rahvaarvu — üks sisaldab rännet ja teine mitte.
Statistikaamet läheb ühele rahvaarvule üle pärast detsembris algavat rahvaloendust. Aasta alguses oli rändega ja rändeta rahvaarvu vahe Otsa sõnul umbes 19 000, mis näitab, et viimase üheteistkümne aasta jooksul on Eestist välja rännanud 19 000 inimest rohkem kui sisse.
Samas nentis statistikaameti juhtivstatistik Helerin Rannala, et sisseränne on paremini registreeritud kui väljaränne, kuna paljud ei anna oma Eestist lahkumisest Eesti rahvastikuregistrile teada. Seetõttu on tõenäoline, et tegelik rahvaarv on väiksem kui pakutud 1 320 976.
„2011. aasta 31. detsembril algava rahvaloenduse tulemusel näeme, kas viimase kümnendi tegelik ränne oli selline, kui praegu arvestuse alguseks olev registreeritud ränne,“ sõnas Ots. Rannala sõnas samuti, et tulev loendus on oluline, et teada saada palju inimesi tegelikult Eestist on lahkunud. „Rahvaloenduse eesmärk on tõesti lugeda ära kõik inimesed, kes Eestis hetkel elavad,“ kinnitas Rannala.
Seitsme aastaga lahkunud 32 000 inimest
Leedus kevadel läbiviidud rahvaloenduse esialgsete andmete järgi elab riigis püsivalt 3 053 800 inimest. Statistikaameti avalike suhete projektijuhi Kristo Mäe sõnul on Leedu rahvastikuregistri andmete järgi see arv kuus protsenti suurem.
„3 234 000-st rahvastikuregistri andmetel Leedus püsivalt elavast inimesest õnnestus tänavu märtsist maini toimunud rahvaloendusel leida 94 protsenti,“ ütles Mäe statistikaameti blogis. Viimase kümnendiga on küsitluse esialgsete andmete järgi Leedu elanikkond kahanenud ligi 430 000 inimese võrra.
Eestis elab statistikaameti rändega andmete järgi 1 320 976 inimest, rändeta rahvaarv on 1 340 194 inimest. Kui meiegi loendusest peaks selguma, et kadunud on lisaks arvatule veel kuus protsenti elanikest, siis on tegelik rahvaarv enam kui 79 000 inimese võrra väiksem.
