„Vähenev sõltuvus Venemaa relvaekspordist ja alternatiivsete energiatarnijate kasvav arv tähendavad seda, et Hiina on saanud suhetes eelise,“ teatas SIPRI esmaspäeval avaldatud raportis The Locali vahendusel.

Muutuse puhul on võtmetähtsusega see, et Hiina on tänapäeval peamiselt huvitatud tehnoloogia muretsemisest, et luua oma relvatööstus ning vajadus Venemaal toodetud relvade järele on vähenenud.

Tuleb välja, et Moskva ei ole soovinud müüa oma kõige arenenumaid relvasüsteeme Pekingile, sest kardab, et Hiina kopeerib tehnoloogia ja hakkab ise oma toodet eksportima.

Hiina positsiooni on veelgi tugevdanud see, et vajadus Vene toornafta järele on viimase viie aasta jooksul vähenenud.

„Hiina suurim naftaga varustaja on Saudi Araabia, millele järgnevad Angola, Iraan ja Omaan,“ teatab SIPRI. „Gaasisektoris on Venemaa läbirääkimiste positsiooni tõsiselt nõrgestanud Hiina edu teiste partnerite leidmisel eriti Kesk-Aasias.“

Kuigi endisi liitlasi külmas sõjas peetakse ka praegu partneriteks rahvusvahelises diplomaatias, eriti vastu seismisel lääneriikide algatustele sanktsioonide kehtestamiseks autokraatsete režiimide vastu, on Hiina ja Venemaa vastastikune usaldus piiratud.

Vaatamata sellele, et kaks riiki on tihti samadel diplomaatilistel seisukohtadel, on mõlemas pealinnas poliitikuid, kes peavad teist poolt pika ajaperioodi jooksul peamiseks strateegiliseks ohuks.