Rahu võib tulla saja aasta pärast

Kaido Jaanson, TÜ rahvusvaheliste suhete teooria korraline professor

Esimene reaktsioon toimunule on muidugi, et nüüd jooksid asjad nurja ja mõtle kui kole ja vaata, mis kõik ilmas juhtub. Arvan, et asjasse tuleks suhtuda palju rahulikumalt ja vaadata ka teisest küljest: tore, et kaks rahvast läbirääkimisi üldse peavad. On õnn, et nad üldse omavahel suhtlevad, sest väga pikka aega ei toimunud sedagi.

Kontaktid algasid pärast 73. aasta Jom Kippuri sõda ning asjad on sellest alates kogu aeg paremuse poole läinud. Veerandsajandi jooksul on pidevalt toimunud vaikne progress nii et nüüd räägivad isegi palestiinlased ja iisraellased.

Juutide ja araablaste suhetes tuleb tagasi vaadata väga pikkade ajavahemikkude kaupa. 3200 või 3100 aastat tagasi jõudsid juudid praegusele asualale Iisraelis. Jeruusalemm sai nende pealinnaks kuningas Taaveti ajal ehk 11. sajandil eKr ning minema aeti juudid Iisraelist 2. sajandil pKr.

Palestiinlased ehk araablased tulid aga 7. sajandil pKr, nii et nende jaoks on Jeruusalemm põliskodu ja juudid sissetungijad, sest nemad hakkasid linna tagasi tulema 13. sajandil.

Nii et kui meie ajalugu algab 13. sajandil, siis ei saa nendega me ennast võrreldagi. Meie nutame, et 50. aastaks oma riigi kaotasime, juutidel oli vahe aga 1888 aastat!

Nii et pakun, et 100-150 aasta pärast võib seal juba rahu olla ning üksikud terroriaktid seda protsessi peatada ei suuda, paremal juhul ainult edasi lükata. Juba praegugi võivad juudi ja araabia perekonnad sõbralikult koos elada, sajandi alguses oli situatsioon palju hullem.