Washington Post toob Eesti mudelit USA-le eeskujuks

Paljud süüdistavad USA rahanduskriisis mittetoimivat poliitilist süsteemi. Ajalehe Washington Post hinnangul on selle valguses huvitav jälgida, kuidas kolm noorimat Lääne demokraatiat Läänemere ääres Kesk-Euroopas on suutnud tarvitusele võtta palju karmimad meetmed kui ükski Washingtonis võimalikuks peetav, ja ellu jäänud, et sellest kasu lõigata.

Pärast maailma finantsturgude kinnikülmumist kukkusid Balti riikide majandused kokku. Eesti sisemajanduse koguprodukt langes 14 protsenti ja Läti oma 25 protsenti. Tööpuudus jõudis mõlemas riigis 20 protsendini, kirjutab Washington Post oma juhtkirjas.

Kokkuvarisemise või tõeväänamise asemel tegutsesid Balti riikide valitsused kiiresti. Valuutade devalveerimise asemel tehti raske otsus kärpida drastiliselt valitsussektori kulutusi, tõsta makse ja vähendada palku. Ühe aastaga vähendas Eesti oma eelarvepuudujääki üheksa protsendi võrra sisemajanduse koguproduktist, mis on juhuslikult praegu ka USA föderaaleelarve puudujääk. Keskmine palk langes viiendiku võrra.

Nüüd hakkavad kärped end ära tasuma. Selle aasta esimeses kvartalis kasvas Eesti majandus kõige kiiremini Euroopa Liidus – sisemajanduse koguprodukt kasvas 8,5 protsendi võrra. Samuti on tööpuuduse vähenemine kõige kiirem. Ekspordis on buum. Võibolla on kõige märkimisväärsem see, et peaminister Andrus Ansipi valitsus, mis oli võimul ka kärbete ajal, valiti märtsis tagasi ja suurendas oma enamust parlamendis, kirjutab USA ajaleht.

Ansip, kes oli eelmisel kuul Washingtonis, kus kohtus asepresident Joe Bideni ja esindajatekoja spiikri John A. Boehneriga, kinnitab tagasihoidlikult, et pisikesel riigil pole Ühendriikidele midagi õpetada. Vestluses Washington Postiga andis Ansip siiski mõne vihje.

„Inimesed on võimelised mõistma, et valitsused ei suuda teha imesid, tõmmata kübaratest välja küülikuid,“ ütles Ansip. „Kriisi ajal mõistavad nad, milleks on vajalikud eelarvekärped ja maksutõstmised.“ Ansipi sõnul on vaja juhte, kes tahavad probleemi seletada ja kinnitavad, et valu jagatakse ausalt.

Ansip märkis Washington Postile, et enamikus riikidest on valitsuste võlad ebapopulaarsed – isegi nii palju, et populaarsusküsitluste tulemused vastavad üldjoontes valitsuse võla suurusele. Eesti, mis on vähendanud oma võla 12 protsendilt kuuele protsendile sisemajanduse koguproduktist, on valitsuse usaldamise poolest rahva poolt Euroopas kolmandal kohal pärast Luksemburgi ja Rootsit. Teiste sõnadega, juhid, kes tahavad tarvitusele võtta karme meetmeid, et riigi finantsasjad korda seada, saavad valijate poolt suurema tõenäosusega kiita kui karistada. Neile, kes karmidest otsustest kõrvale põiklevad, ütleb Washington Post, et USA kongressi toetusreiting ei küündi Ansipi omale lähedalegi.