Kas uus juht äratab õpetajate liidu ellu?
Eesti õpetajate liidu (EÕL) koduleht, mis umbes aasta tagasi läbis uuenduskuuri, suunab külastajad vahel ikka veel vanale kodulehele, kus viimased uudised räägivad möödunud kümnendi keskpaigast. Uuele kodulehele üles riputatud teadete kuupäevad algavad eelmise aasta augustist. Vahele jääb umbes viieaastane paus. Organisatsiooni tegutsemise suhtelist tähelepandamatust iseloomustab ka tõsiasi, et juunis vahetus ilma kärata EÕL-i juhatuse esimees. Pikka aega organisatsiooni eesotsas olnud Lehte Jõemaa vahetas välja Margit Timakov.
Kas erialaliit või aineliitude ühendus?
Õpetajate liit on eripärases olukorras – soovitakse olla kutseorganisatsioon, mis ühendab kõiki õpetajaid, hoolimata nende ainest või kooliastmest, kuid praegu koosneb EÕL enamasti aineliitudest. Samas ei kuulu EÕL-i sugugi kõik aineliidud. Oma liikmeteks loeb EÕL kõik allorganisatsioonide liikmed ning liikmete arvuks nimetab endine esimees Lehte Jõemaa ca 2000. Üksikisikute roll on EÕL-is väga tagasihoidlik.
Kavas on EÕL-i uuendada. Uus esimees Margit Timakov sõnas, et lähiajal tuleb istuda maha ja vaadata, kuhu on jõutud, mida tehtud ning mida saab teha ja peab tegema, et iga õpetajani jõuda. „Õpetajate liit saab olla täpselt nii aktiivne, kui on iga õpetaja.”
Paljud aineliidud EÕL-i alla ei kuulu ega näe sinna kuulumisest kasu: liikmemaks ületaks koduseltsile makstava; uute ainekavade ja haridusreformi juures pole EÕL-il olnud erilist kaalu ning liitu ei kuulu õpetajaskonna arvamusliidrid. EÕL-i kuuluva keemiaõpetajate liidu esimees Aarne Tõldsepp ütles siiski, et EÕL on näinud palju vaeva õpetajatele üldise tunnustuse saavutamisega. Tema hinnangul seondub osa EÕL-i probleeme õpetajaskonna vananemisega. „Sellest ei maksa teha järeldust, et EÕL ei täida oma funktsioone või pole vajalik,” täpsustas Tõldsepp.
Kahe esindusorganisatsiooni vastasseis
Segadust tekitab ka see, et väikses Eestis on õpetajatel kaks esindusorganisatsiooni: lisaks õpetajate liidule ka Eesti haridustöötajate liit (EHL). Organisatsioonide eesmärgid kattuvad ning juhtkondade läbisaamine EÕL-i endise juhatuse ajal on olnud jäine.
Veel 2003.–2004. aastal oli õhus EÕL-i ja EHL-i ühinemisplaan, aga sellest ei tulnud midagi välja.
EÕL-i uus esimees Margit Timakov usub, et kahe organisatsiooni häid suhteid ei peaks tulevikus miski takistama. „Olen EHL-i esindajatega sõbralikes suhetes. Kui mõlemad organisatsioonid seisavad õpetaja eest, ei saagi nad üksteisele vastanduda. See, kas nende tööülesanded on kokku lepitud ning kas mõlemad seda tunnistavad ja tunnustavad, on teine küsimus.”
Ministeerium on rahul, aga…
Kalle Küttis, haridus- ja tedusministeeriumi asekantsler: „Minu hinnangul on Eesti õpetajate liidus küll suhteliselt vähe liikmeid, kuid need, kes sinna kuuluvad, on aktiivsed, haritud ja targad inimesed. Ministeeriumi jaoks on EÕL olnud tugev sotsiaalne partner, kellel on alati olnud oluline roll seadusloomes. Suurusega võrreldes on nende panus olnud märgatav.“
Reet Valgmaa, koolitaja: „Minu pilgu jaoks tegutseb EÕL n-ö põlve otsas, vajaliku ressursi ning riigi ja reaõpetajate sisuka toetuseta. Päris nähtamatud nad ei ole, aga hambutud (ei tea, kas noorusest või vanadusest) on küll. Nad nagu kardaksid olla tülikad. See organisatsioon peaks minu arvates olema proaktiivne, mitte reaktiivne. Kui meedias kerkivad teravad küsimused, asutakse kiiresti kaitseasendisse. Haridusväljal tundub EÕL mulle laevukesena, mis ei tea sadamat, kuhu jõuda, ning sellepärast pole ka ükski tuul soodne.
EÕL oleks eelkõige nagu esindusorganisatsioon, muus vallas on võim ta osavasti tasalülitanud. Nii laia tegevusareaaliga organisatsioon on määratud juba ette kiduma ilma tõsise riikliku rahastamiseta igas üksikus eesmärgiliigis. Liidu seitsmest eesmärgist on tegevuse tasandil märgata liikumist vaid rahvusvahelistes projektides osalemisel, Eesti hariduspoliitika ja strateegia kujundamisel, õpetajate palgaküsimuste tõstatamisel. Sellega ei ütle ma, nagu ei tegutseks EÕL ka muudes suundades, kuid see jääb märkamatuks ja ka kodulehelt ei leia selle kohta infot.“
Indrek Riigor, Eesti ajaloo- ja ühiskonnaõpetajate seltsi esimees: „EÕL ei ole oma olulisust aineliitudele piisavalt selgitanud meie organisatsiooni kogu tegevuse valguses. Meie jõud ja aeg kulub eri tegevussuundade töös hoidmiseks ning meil ei ole praegu jaksu enamaks. Eraldi küsimus on, mis on EÕL-i väljund konkreetselt. Aineliit hoolitseb ju aineõpetaja vajaduste eest. Meie arvates jääb EÕL-ile vaid ametiühingu roll, kuid millega tegeleb siis Eesti haridustöötajate liit?“
Täispikkuses artiklit loe Õpetajate Lehes.
