Maailma elanikkonna kasv on olnud dramaatiline: 1999. aastal ületas elanikkond kuue miljardi piiri. ÜRO ennustuste kohaselt jõuab elanikkond 10,1 miljardini 2100. aastaks, ütles majandus- ja demograafiaprofessor David Bloom ajakirja Science 29. juuli numbris, vahendas BNS.

2050. aastaks on lisandunud 2,3 miljardit inimest, mis on peaaegu sama palju kui kogu Maa elanikkond 1950. aastal, kirjutab Bloom. Inimkond kasvas suurema osa ajaloost aeglases tempos ja jõudis miljardini alles 1800. aastal ning viimase poole sajandi jooksul kolmelt miljardilt umbes seitsme miljardini.

Ennustuste kohaselt nihkuvad "demograafilised gravitatsioonikeskused" arenenud riikidest vähem arenenud piirkondadesse, kirjutas Bloom oma artiklis, mida Harvardi ülikool pressiteates vahendas.

See tähendab, et arenguriikidel on ees raskused oma elanikkonna varustamisel toidu, vee, eluasemete ja energiaga ning sellel on mõju tervishoiule, julgeolekule ja majanduskasvule.

Bloomi sõnul ei ole väljakutsed ületamatud, kuid ei tohi "pead liiva alla pista".

"Me peame tegelema erinevate probleemidega alates rahuldamata nõudlusest rasestumisvastaste vahendite järele miljonite naiste seas ning tohututest lünkadest teadmiste ja tegutsemise vahel laste suremuse osas kuni pensionipoliitika reformimise ja globaalse immigratsioonipoliitika väljatöötamiseni. On lihtsalt vastutustundetu istuda, käed rüpes, ajal, mil inimkond tunneb demograafiliste muutuste ohu täielikku mõju," kirjutas Bloom.

Elanikkonna suurus arenenud piirkondades püsib sama. Kuid elanikkonna vananemise tõttu on vähem tööealisi täiskasvanuid, kes peavad üleval riigipensionist elavaid eakaid inimesi.

2011. aastal sünnib 135 miljonit inimest ja sureb 57 miljonit, mis tähendab kasvu 78 miljoni inimese võrra.