Keskkonnaamet: karuputke tõrjel tuleb olla ettevaatlik- taimed on mürgised
Suvi ja taimede kasv on jõudnud maksimumini ning suurima kasvu on saavutanud ka suurte valgete õisikutega karuputke võõrliigid – nad võivad kasvada kuni nelja meetri kõrguseks ja leht kuni 1,2 meetri pikaks. Väiksemad ja mitte-õitsevad taimed ei pruugi aga kõrge rohu seest kohe kätte paista. Keskkonnaamet tuletab meelde, et Sosonovski ja hiid-karuputk on mürgised taimed ja nende niitmisel ning tõrjel tuleb
olla väga ettevaatlik.
Kokkupuutel taimemahlaga ja koosmõjus päikesega võivad tekkida
ulatuslikud põletusele sarnased villid või raskemal juhul haavandid.
Haigusnähud algavad kipituse, kiheluse ja punetusega ning koht võib olla
päikese suhtes tundlikum veel aastaid hiljem, teatas keskkonnaamet.
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Eike Vunk ütles, et kaitseks
karuputke taimede mahla eest tuleb kindlasti kanda kogu keha katvat
riietust.
„Kuna karuputke tõrje käigus toimub taime muljumine ja taimemahlad
pääsevad välja, siis tuleb kanda kõrge säärega kummikuid,
kummikindaid, kaitseprille ja vett hülgavat riietust,“ ütles Vunk.
Mahlaga kokkupuutunud koht tuleb kiirelt veega pesta ja päikese eest
kinni katta, haigusnähtude tekkimisel pöörduda arsti poole. Töö lõppedes
tuleb riided ettevaatlikult seljast võtta ja puhtaks pesta.
Tundlikuma naha puhul võib nahaärrituse tekkimiseks piisata ka lihtsalt
taimega kokkupuutest. Eriti ohtlik on karuputke taimede niitmine
trimmeri või muruniidukiga ja kui nende esinemine näiteks õuemurus on
varasemalt teada, soovitab keskkonnaamet need juba varakevadel
väikesekasvulisena välja kaevata.
Keskkonnaameti koduleheküljelt www.keskkonnaamet.ee leiab rohkem
informatsiooni karuputke võõrliikide, nende tõrje, leiukohtade ja
tõrjemeetodite kohta. Lisaks leiab sealt ka tõrjetööde teostamise
ohutusjuhendi.
Eestis leidub karuputke võõrliike ligikaudu 1500 hektaril. Tänavu
käivitus 2006. aastal alanud riiklik tõrjeprogramm mai keskel ja
tülikaid võõrliike tõrjutakse Euroopa Regionaalarengu Fondi
rahastusel sel suvel umbes 1470 hektaril. Karuputke võõrliikide tõrje on
järjekindlust, püsivust ja ettevaatlikkust nõudev tegevus ning
keskkonnaamet tänab kõiki kodanikke ja kohalikke omavalitsusi, kes on
võtnud oma ülesandeks hoida oma maa korras ja tõrjuda karuputke
eraalgatusena. Keskkonnaamet ootab jätkuvalt teateid uutest
leiukohtadest.
