“President ja mitu kõrget ametnikku on öelnud, et üksusel, mis [Pakistani] sisenes, oli eesmärk [Osama bin Laden] kinni võtta — või tappa, kui vaja. Minu hinnangul oli esmane eesmärk ta kinni võtta, aga tegemist oli keerulise operatsiooniga, kus iga sekund oli oluline. Otsused langetati sekundi murdosa jooksul.

Kui tänases maailmas on üldse olnud ohtlikke inimesi, siis oli see Osama bin Laden. Nii et nad pidid ta… [paus] aga kindlasti oli plaan ta võimaluse korral kinni võtta.”

Üks liidritest, keda võib samuti kurjuse kehastuseks pidada, on Muammar Gaddafi Liibüas. Mis on sealse olukorra parim lahendus teie hinnangul? Kas Gaddafi peaks võimust loobuma, riigist lahkuma…?

“Kindlasti! Ta peaks nii võimust loobuma kui ka maalt lahkuma. Liiga palju liibüalasi kaotab endiselt iga päev oma elu, nii et jah, ta peab kindlasti lahkuma.”

Kas pole nii, et kõigi nende demokraatlike liikumiste sildi all võivad araabia riikides tugevneda hoopis äärmuslikumad jõud?

“Praegused probleemid on üleüldse alguse saanud sellest, et nendes riikides on süstemaatiliselt eiratud igasuguseid, ka mõõdukaid, alternatiive autoritaarsetele valitsustele. Lahendus ei ole autoritaarsete valitsuste võimu jätkamises, vaid selles, et inimesed saaks õiguse oma valitsust ise valida ning aeg-ajalt ka demokraatlikult välja vahetada.

Just nimelt need autoritaarsed valitsused kinnitasid meile kõik see aeg, et „kui need [kes valitsevad] pole meie, siis on need ekstremistid“. Aga selle loosungiga nad välistasid ka kõik mõõdukad alternatiivid. Mida kauem me usume ja aksepteerime seda võltsi loosungit, seda suurem on tõenäosus, et just nimelt äärmuslased haaravad võimu.”

Kas araabia riikide rahvaliikumised meenutavad teile ka Ida-Euroopat Eesti iseseisvumise aegu?

“Täpselt nagu Ida-Euroopas Nõukogude Liidu lagunemise ajal, pole [ka araabia riikides] selge, mida tulevik toob. Aga meie sõnum on sama, mis siin 20 aastat tagasi: muutused peavad olema demokraatlikud, rahumeelsed ning üleminekuprotsessid peavad olema korralikult paika pandud.

Praegu on muidugi vara öelda, kas meie nõuaanded toimivad. Protsess on alles algusjärgus. Vaadake ise — kui me oleksime kohtunud detsembris, me isegi ei arutleks praegu sellel teemal.”