Demograaf: rahvastiku vananemisega võiks kaasneda ka vanemate suurem aktiivsus

Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi direktori Luule Sakkeuse sõnul mõjutab Eesti rahvastiku vananemine oluliselt nii majanduse, hariduse, tervise, tööhõive kui ka üldisemalt sotsiaalpoliitika valdkondi, ent olulisem kui muutused üksikutes valdkondades, on ühiskonna kui terviku kohanemine vananeva elanikkonnaga.

Äsja Eesti Statistikaseltsi aastakonverentsil „Kas Eesti rahvas jääb püsima?“ ettekande pidanud Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi direktor Luule Sakkeus nentis, et vananemine toimub kõigi maailma rahvastikega ning seda võib vaadelda kui ühte peamist protsessi innovatsiooni survestajana.

„See seab olulised väljakutsed ka Eesti ühiskonnale, mis peab kohanduma muutustega väga erinevates valdkondades nagu pensioni-, tervise-, elamu-, maksu-, transpordi-, info-, regionaal-, sotsiaalteenuste-, sotsiaalkaitsevaldkonnas jms. Väga oluline on seejuures mõju majandusele – pikenenud eluiga võiks kaasa tuua ka töövõimekuse kasvu: inimestel on võimalik vanemas eas uusi oskusi omandada ja kasvava haridustaseme juures neid oskusi ka uutes valdkondades rakendada. Iseküsimus, kas Eesti majandusarengu suunajad ning ühiskond tervikuna seda veel lisaväärtusena oskavad näha,“ rääkis Sakkeus.

Fakte rahvastiku vananemisest

• Esimesest rahvaloendusest möödunud 130 aasta jooksul on 65-aastaste ja vanemate elanike arv Eestis kasvanud neli korda

• Viimase 40 aasta jooksul on kahekordistunud 85+ elanike osakaal, viimaste aastate juurdekasv üle 6% aastas. • Täna sündinutest eestlastest rohkem kui pooled elavad enam kui 80-aastaseks. • Eestlaste keskmine vanus on 130 aasta jooksul kasvanud üle 16 aasta (23,5 =>39,5). Allikas: Luule Sakkeuse ettekanne

Sakkeuse sõnul tekib rahvastiku vananemisega uut laadi tööjõud – kogemustega, tasakaalukas, lojaalne ning vähenenud võistlevate huvidega. „Samas tõstatab vanemaealiste kasutamine tööjõuna küsimuse, kust leida tasakaal otsese tööjõukulu ja suurenevate kaudsete tööjõukulude - nagu ümberõpe või töökoha kohandamine vanemaealistele - vahel. Kuna elanikkonna haridustase kasvab pidevalt, asuvad vanemaealistele sobivad rakendusalad pigem viiendas sektoris (tervishoid, haridus, teadus, loomemajandus), teatud määral ka neljandas sektoris (transport, kaubandus, kommunikatsioon, finants- ja valitsemine), kuid vähenevad oluliselt primaar- ja sekundaarsektoris.“

Sakkeuse sõnul pole rahvastiku vananemises kui protsessis otseselt midagi uut. „Rahvastiku vananemine on demograafilise üleminekuga rahvastikuprotsessides toimuvate muutuste – sündimuse ning suremuse languse – üks peamisi tulemprotsesse, mis said alguse Euroopa riikides enam kui 150 aastat tagasi. Kui seda 150-aastast rahvastikuprotsesside kulgu, mis vananemist määratlevad, saab arvude najal hästi jälgida Rootsi näitel, siis Eesti puhul on veel pikk tee käia taolise pika andmerea tekkeks. Ometigi, Rootsi kuninga akt rahvastikuandmete jäädvustamiseks 1686. aastast annab aluse loota, et saame ka Eesti kohta samalaadsed andmed kunagi esitatud. Ehk siis ei oleks Eesti rahvastiku vananemise kiire kasv tulnud teatud perioodidel üllatusena, sest see on tekkinud ja jälgitav olnud juba kümnendeid.