JUHTKIRI: Palgalõhe on olemas ka tillita
Igatahes osutas vähene osavõtt tänasest Tammsaare pargis korraldatud palgalõhe teemalisest aktsioonist, et suurte masside jaoks ei ole sotside sõnum kohale jõudnud või ei peeta palgalõhet siiski suureks probleemiks.
Tegeliku palgalõhe uurimine ja selle põhjuste väljaselgitamine nõuab Eestis palju põhjalikumat tööd, kui seni on tehtud. Teemat puudutavaid uuringuid on vähe ja need on pealiskaudsed. Üks probleem on selles, et palgaandmed on Eestis praktika kohaselt üldiselt määratletud konfidentsiaalseks juba töölepingutes, mistõttu on palkade võrdlemine ja lõhede tuvastamine sõnades lihtsam kui praktikas.
Kindel on see, et "mulle tundub" -stiilis hinnangud ühes või teises suunas ei vii asja kindlasti edasi. Pigem tuleks Eestis anda õiguskantslerile või mõnele teisele sobivale institutsioonile õigus moodustada töörühm ulatusliku, eri valdkondi ning ettevõtteid puudutava uuringu läbiviimiseks. Rühmal peaks olema konfidentsiaalsuslepinguga kindlustatud juurdepääs ka palgaandmetele.
Alles siis on võimalik hinnata, kui suur probleem palgalõhe Eestis on ning kas tegemist on peamiselt soolise või mingi muu ebavõrdsusega. Üks on kindel - Eestis esineb vähemalt sama palju kui soolist palgavahet ka hoopis teistsugust ebavõrdsust. Statistikaamet iseloomustas seda juba aastal 2008 steriilse lausega "töökohtade leidmisel ning uute töötajate palkamisel on suurenenud isiklike kontaktide osakaal".
Kui tööle saab tutvuse kaudu, on onupojapoliitika tulemusel kerged tulema ka tutvuse poolest makstud kõrgemad palgad. Ja see palgalõhe ei sõltu enam tillist.
