Noot anti üle kolmapäeval, see oli vastus Venemaa esitatud kavandatava Balti tuumaelektrijaama keskkonnamõjude hinnangule, teatab BNS.

Välisministeerium osutab, et samas avaldati muret seoses rahvusvaheliste standardite eiramise, läbipaistvuse ja koostöö puudumisega sellise ulatusega projekti arendamisel.

„Leedu hindab Balti tuumaelektrijaama keskkonnamõjude hinnangut negatiivselt, kuna selles pole vastuseid Leedu tõstatatud küsimustele, esitatud info on vaid konstateeriv, paljudel juhtudel ei ole esitatud põhjendatud teaduslikke arvestusi ega argumente,“ kinnitab ministeerium.

Leedu osutab põhjaliku info puudutmisele raportis. Lisaks sellele on Leedu ametiisikute sõnul dokumendis antud ebaadekvaatne hinnang sellistele tähtsatele rahvusvahelise mõju aspektidele nagu avariivalmidus ja tsiviilkaitse, Leedu lähedus ja tema rahvastiku tihedus jaama lähipiirkonnas, Nemunase jõe ja Läänemere võimalik radioaktiivne reostus, samuti see, et pole ette nähtud kahepoolseid meetmeid avariide juhuks.

Samuti ei ole Leedule tutvustatud kriteeriume, mille alusel tuumajaama asukoht valiti, ning jaamas on kavas kasutada tehnoloogiat, mida seni pole praktikas kasutatud, viitab välisministeerium.

„Kuna Leedu on üks neist riikidest, kes võivad sattuda kõige tõsisema mõju alla, ei saa ta, omamata põhjalikku infot projekti vastavusest kõige kõrgematele rahvusvahelistele tuumaohutuse standarditele, nõustuda keskkonnamõjude hindamise dokumendiga,“ viitab välisministeerium.

Noot sisaldab palvet vastata Leedu tõstatatud küsimustele, esitada Leedu avalikkusele põhilised dokumendid keskkonnamõjude hinnangutest leedu keeles ning jätta piisavalt aega nendega tutvumiseks, korraldades vastavalt Espoo konventsioonile Leedus projekti avaliku arutelu ning kahepoolsed konsultatsioonid.

Venemaa on Espoo konventsiooni allkirjastanud, ent pole seda ratifitseerinud.