Raamat: Nõukogude Liit valetas Gagarini kosmoselennu kohta
Nõukogude Liit mängis esimese mehitatud kosmoselennu välja kui suure propagandavõidu külmas sõjas, kujutades seda kommunistliku ideoloogia tõrgeteta võidukäiguna, kirjutab Daily Telegraph.
Gagarini kuulsa lennu 50. aastapäeva eelõhtul avaldatud raamatust selgub, et teadlased arvutasid kaks korda valesti koha, kus Gagarin peaks maanduma, ning seetõttu polnud tal kedagi vastas, kui ta umbes 800 kilomeetrit Moskvast lõunas maandus.
„Palju aastaid väideti nõukogude kirjanduses, et Juri Gagarin ja tema maandumiskapsel Vostok maandusid ettenähtud piirkonnas,” kirjutatakse raamatus pealkirjaga „108 minutit, mis muutsid maailma”. „See informatsioon oli tõest kaugel.”
Nõukogude kosmoseteadlased ootasid, et Gagarin maanduks veel 400 kilomeetrit lõuna pool.
„Niisiis selgus, et keegi ei oodanud ega otsinud Juri Gagarinit. Seetõttu oli esimene asi, mida ta pärast maandumist tegema pidi, inimeste ja sidevahendite otsimine, et öelda juhtkonnale, kus ta on,” öeldakse raamatus.
Lisaks sellele valetas Nõukogude Liit ka Gagarini maandumise viisi kohta. Väideti, et ta maandus kapsli sees, samas kui tegelikult maandus ta eraldi langevarjuga. Raamatu väitel oli valetamise põhjus see, et sooviti mööda hiilida rangetest reeglitest, mis ei oleks lasknud neil lendu ametlikult maailmarekordina registreerida.
Vene ajakirjaniku Anton Pervušini raamatus on avaldatud Gagarini enne lendu kirjutatud liigutav kiri perekonnale, milles ta mõtiskleb enda surelikkuse üle ja ütleb naisele, et viimane ei sureks ega leinaks, kui ta ei naase.
„Aga mõnikord libisevad inimesed isegi maapinnal ja murravad kaela,” kirjutas Gagarin. „Ka siin võib midagi juhtuda. Kui see toimub, palun sind, Valjuša, mitte surra ega leinata. Lõpuks, selline on elu ja pole mingit garantiid kellegi jaoks, et homme ei lõpeta auto tema elu.”
Gagarini naisele anti kiri lugeda alles 1968. aastal, pärast Gagarini surma 34-aastasena lennuõnnetuses.
