Sven Mikser: Meie panustame inimestesse!
Sotsiaaldemokraadid ei taha olla kõigi seniste otsuste suhtes lammutavalt kriitilised. Seda enam, et paljud olulised reformid viimase kahe aastakümne jooksul on läbi viidud meie osalusel või suisa meie algatusel. Aga me ei taha ka tänaste valitsuserakondade kombel silma kinni pigistada ja öelda, et meie valitsus pole teinud ühtegi viga ja et majanduskriisist väljuv Eesti saab edaspidi panustada samadele edumootoritele, millele on toetunud meie senine areng.
Meie konkurentsieeliseks on olnud suhteliselt odav ja suhteliselt kvaliteetne tööjõud. Kui aga see eelis hakkab ammenduma ja me tahame oma konkurentsivõimet Euroopas ja maailmas parandada, siis on meie ees paratamatu valik: kas üritada muuta oma tööjõudu veelgi odavamaks või püüda parandada selle kvaliteeti. Paremerakonnad usuvad esimese võimaluse õigsusse ja soovivad alandada tööjõumakse. Sotsiaaldemokraadid seevastu arvavad, et meie tulevik on senisest targemas töös ja panustavad inimvara arendamisse.
Senisest targem töö tähendab eelkõige hariduse eelisarendamist. Me tervitame seda, et paremerakonnad on viimaks ometi ärganud ja vaadanud ümber oma varasemad seisukohad tasulise kõrghariduse osas. Samas näeme me selgesti, et üksnes tasuta kõrgharidusest ei piisa. Sisu tuleb anda ka tasuta põhi-, kutse- ja gümnaasiumiharidusele. Tõsi, need haridusastmed on Eestis kättesaadavad õppemaksuta, ent koolitoit, õppevahendid ja huviharidus on lapsevanema jaoks küllaltki kulukad. Arvestades suuri tuluerinevusi nii leibkondade kui Eesti erinevate regioonide vahel on täiesti selge, et mitte kõigile lastele ei ole kvaliteetne tasuta haridus kättesaadav.
Kui tahame oma rahva targemaks teha, anda inimestele parema ettevalmistuse tööturul konkureerimiseks, siis peame tahes-tahtmata tunnistama, et see ei ole odav lõbu. Neid poliitikuid, kes lubavad ettevõtjatele madalamaid makse, aga samas suuremaid riiklikke kulutusi haridusele ja kultuurile, ei räägi vastutustundlikku juttu.
Erinevalt konkurentidest näeme me tihedat seost haridusküsimuste ja sotsiaalprobleemide vahel. Meie liberaalsed kolleegid ütlevad üleolevalt, et kartul, kaste ja kotlet ei ole osa haridusest. Ent on tõsiasi, vaesus toodab vaesust ja laps, kes koolis tühja kõhtu kannatab, ei ole tavaliselt ka õppetöös edukas.
On veel üks põhimõtteline küsimus, mis eristab sotsiaaldemokraate parempoolsetest erakondadest. Meie kolleegid Reformierakonnast peavad sotsiaalprogramme riiklikuks heategevuseks, millega võib tegelda kunagi helges tulevikus, kui majandus on taas mühinal kasvama hakanud. Sotsiaaldemokraadid aga näevad vastutustundlikku sotsiaalpoliitikat tulevase majandusedu vältimatu eeltingimusena.
Erinevalt infrastruktuuri arendamise kuludest ei ole inimvarasse investeerimist võimalik edasi lükata. Kahetasandilise ristmiku, mis jääb täna välja ehitamata, võib korda teha ka kümne aasta pärast. Lapsel, kes vanemate rahapuudusel täna muusikakooli ei pääse, jääbki see anne välja arendamata. Kümne aasta pärast seda tasa ei tee.
Seetõttu on sotsiaaldemokraadid veendunud, et mitte ainult igal kavandataval meetmel, vaid ka igal tegematajätmisel on hind. Lastes tuhandetel lastel kasvada vaesuses ja võimalusteta, mõistame nad tulevikus tegema madalama lisandväärtusega ja odavamini tasustatud tööd. See aga on kogu ühiskonna jaoks saamata tulu.
Vaesust põlistades ei ole võimalik rikkaks saada. Lihtsaid lahendusi ülistades ei ole võimalik targaks saada. Sotsiaaldemokraadid on veendunud, et Eestis on piisavalt nii rahalist kui vaimset ressurssi, et mitte ükski noor inimene ei peaks kasvama üles ilma võimaluseta oma andeid ja võimeid maksimaalselt välja arendada. Kui suudame tagada lastele ja noortele võimalused, siis seisab ka meie majandus tugevatel jalgadel.
Autor kandideerib riigikogu valimistel sotsiaaldemokraatide nimekirjas.
