„Kui Eesti saab väga rikkaks riigiks, siis võib tasuta kõrgharidus kõne alla tulla, kuigi kui vaadata, mis maailmas toimub, siis ma väga ei usu seda,“ rääkis Kross Delfile.

Ta tõi näiteks, et soomlased hakkavad alates 1. septembrist võtma õppemaksu nendelt välistudengitelt, kes tulevad väljastpoolt Euroopa Liitu.

„Isegi väga rikkad riigid nagu Singapur, kes suudaks finantseerida üliõpilaste õpinguid, on seda meelt, et 20-25 protsenti õppekuludest kannavad õpilased ise,“ rääkis Kross ja lisas, et OECD on soovitanud sama skeemi kasutada ka Eestil.

Omaosalus oleks õiglane

Kross on seda meelt, et kõigile võrdsete võimaluste loomine ei ole tasuta haridusega üheselt klaaritav. „Tundub, et oleks õiglasem, kui Eestis oleks süsteem, kus kõik võrdselt maksaks 15-20 protsenti ja seal oleks taga ka mõni fond või laen, mis võimaldaks majanduslikult vähekindlustatud inimestel kõrgharidust omandada,“ ütles Kross.

„Kui tasuta kõrghariduse lubaduse taga on lihtsalt see otsus, et tasuline kõrgharidus keelatakse, siis see võtab lisafinantseerimise võimaluse meie kõrghariduselt ära ja teiseks ta ahendab riigis demokraatiat,“ leiab rektor.

Krossi hinnangul ei ole Eesti tasuta kõrgharidusele üleminekuks igal juhul täna veel valmis. „Kui vaadata teiste maade praktikat, siis sellised loosungid käivad koos astmelise tulumaksu loosungiga,“ rääkis ta. „Kui seda tehakse, siis kusagilt peab selle raha ära võtma, praeguses situatsioonis ei näe ma seda võimalust. Natuke liiga uljalt on see välja öeldud.“

Ta avaldas lootust, et valijad on nii targad ja oskavad mõistlikult parteide lubadusi hinnata.

EBSil on rektori sõnul täna 1500 tudengit ja 95 protsenti kooli sissetulekutest tuleb õppemaksudest. Bakalaureuse õppes on õppemaksu suursus ligi 3000 eurot ja magistriõppes kuni 4000 eurot.

Kümnendik EBSi tudengitest on välismaalt. „Me oleme arvestanud, et tudengite arv lähiaastatel langeb, eelkõige bakalaureuse õppes, mõnevõrra kompenseerime seda magistriõppe tudengitega ja välisõpilastega,“ rääkis Kross, kelle sõnul kõige rohkem välistudengeid tuleb EBSi Soomest ja teisel kohal on Hiina tudengid. Semestriks või kaheks tuleb EBSi sakslasi, prantslasi, hispaanlasi.

„Eesti tudengeid läheb maailma õppima kordades rohkem,“ ütles Kross. „See on väga hea. Kinni hoidma ei pea neid mitte mingil juhul. Vähemalt mingisugune hetk või aeg tuleks püüda väljaspool Eestist õppida. Me ei saa kunagi lõigata ära võimalust minna õppima oma raha eest, see on ainult tervitatv.“