Naisjuht: ettevõtte edukus ei sõltu juhi soost
„Minu kogemuse põhjal ettevõtte edukus ei sõltu juhi soost ja ettevõtte juhtkonnas sookvootide kehtestamist ei pea ma vajalikuks,“ ütles Kusmin Delfile.
Tema sõnul on Eestis palju naisjuhtidega edukaid ettevõtteid, aga ka meeste juhitud ettevõtted on edukad.
Kusmin rääkis, et naisjuhte võiks tõepoolest rohkem olla, sest naised on sageli pühendunumad ja töökamad, hea tulemuse nimel enam pingutavad, ka meeskonna suhtes hoolivamad. „Need omadused koos valdkonna professionaalse tundmisega võimaldavad ettevõtetel edukad olla,“ märkis ta.
„Loodan, et olen ise oma senises tööelus erinevad juhirollid saanud ikka sellepärast, et olen olnud pädev vastavat rolli täitma,“ arutles Kusmin. „Ja juhina loodan, et saan oma meeskonda ka tulevikus erinevatele juhitasanditele valida ikka professionaalsuse põhjal, mitte komplekteerida sookvootidest lähtuvalt.“
Külla aga leiab Kusmin, et nii Eestis kui mujal riikides tasub tähelepanu pöörata sellele, kuidas võimalda naisjuhtidel pere- ja tööelu paindlikumalt korraldada, elu tasakaalus hoida ning kuidas paremini taastuda.
Euroopa Komisjoni siseturu volinik Michel Barnier plaanib aprillis esitada konkreetse numbri, kui suur peaks olema naiste osakaal ettevõtete juhatuses.
Naiste osakaal Euroopa ettevõtete juhtkondades on Euroopa Liidu piires vägagi kõikuv.
Näiteks Saksa Telekom on uue trendiga juba kaasa läinud seadis vabatahtlikult eesmärgiks hõivata aastaks 2015 naistega 30 protsenti firma juhtpositsioonidest.
Prantsusmaa otsustas naistekvoodiks seadusega kehtestada 40 protsenti aastaks 2016, Hollandis plaanitakse 30-protsendilise kvoodi kehtestamist.
Soomes, kus seadusega paikapandud kvoote pole, on naiste osakaal 40 protsenti. Ka Norras, mis küll ei ole Euroopa Liidu liige, on see protsent 40.
