Šokiturismi harrastajad pettuvad Narvas
Samas aga võib Narvat küll eriliseks linnaks pidada, lisas Raik. Üks, mis välisturiste alati lummanud on, on Raiki sõnul ida ja lääne kokkupuude kahe kindluse näol Narva jõe kallastel. “Välismaalased, tõsi, ei puutu Narvaga kokku nii palju kui reisisihiks valitud maaga, vaid kui läbisõidumaaga teel Peterburi,” nentis Raik.
Raiki sõnul oli seni Narva arengut takistanud eesti- ja võõrkeelt rääkivate giidide puudumine. Küüditamise aastapäeval, 14. juunil sai Narva linn endale esimesed 11 eesti keeles töötavat giidi, teatas ETAle Tartu Ülikooli Narva Kolledž. Sel kevadel korraldasid Narva Kolledž ja Eesti Kodu Narvas eestikeelse koolituse ning ka rahastasid seda.
Värsked giidid atesteerinud eksamikomisjoni liikmed avaldasid veendumust, et uued giidid aitavad kaasa Narva kui turismilinna edenemisele ja tõstavad Narva mainet. Seni tutvustasid Narvat ekskursioonisaatjad väljastpoolt linna.
Koolitusel pidasid loenguid nii Narva kui teiste linnade spetsialistid. Raik ütles ETAle, et väljastpoolt Narvat kutsuti õppejõud juba sellegi pärast, et Narvas pole selle ala spetsialiste just palju. Teiste hulgas luges tulevastele giididele loenguid näiteks Kunstiakadeemia kunstiajaloo professor Mart Kalm.
Giidikursusest võtsid osa nii eestlased kui venelased. Nende hulgas oli nii kolledži tudengeid ja töötajaid kui ka lausa teiste erialade esindajaid. Kursustele pääsesid juba eesti keelt valdavad õppurid. Raiki sõnul poleks kursustel keeleõppeks aega jätkunud.
Tänavused eestikeelsed giidid on heaks täienduseks möödunud aastal Narva linna ja Eesti Giidide Liidu atesteeritud vene keeles töötavatele giididele.
Uued giidid saavad atesteerimistunnistused pärast jaanipäeva, siis korraldatakse ka Narva Giidide Ühenduse asutamiskoosolek. See haarab kõiki huvilisi, vaatamata töökeelele. Uue ühenduse peamiseks ülesandeks on giidide pideva täiendkoolituse korraldamine. Töö edaspidiseks raskuspunktiks on võõrkeelsete giidide koolitus.
