Eesti- ja venekeelne press kajastavad integratsiooni erinevalt

Eesti- ja venekeelne ajakirjandus kajastavad integratsiooniprotsessi erinevalt, selgus Integratsiooni Sihtasutuse läbi viidud ajakirjanduse monitooringust.

Möödunud aasta Eesti ajakirjandust kajastavast monitooringust selgub, et kui eestikeelsed päevalehed seostavad integratsiooni eelkõige muulaste riigikeele oskusega, siis venekeelne press rõhutab õiguslik-poliitilise integratsiooni vajadust, asetades rõhu kodakondsusega ja elamislubadega seonduvatele küsimustele.

Samas on kahel pressil ka ühiseid jooni, nimelt peab nii eesti- kui ka venekeelse ajakirjanduse arvates integratsiooniküsimused lahendama riik, ütles Integratsiooni Sihtasutuse nõunik Hille Hinsberg BNS-ile.

Integratsiooniküsimuste kajastamist uuriva meediamonitooringu eesmärk on jälgida ja analüüsida eesti- ja venekeelse ajakirjanduse sisu lähtudes integratsioonistrateegiast.

ÜRO Arenguprogrammi Põhjamaade projekti finantseeritud meediamonitooringu korraldas Integratsiooni Sihtasutus. Monitooringu tulemusi tutvustatakse lähemalt neljapäeval kell 13.30 rahvusraamatukogu kuppelsaalis.