Georg Pelisaar: Langetada tuleb hoopis toiduainete käibemaksu!
IRL-i “riigimehed” Ken-Marti Vaher ja Urmas Reinsalu kuulutasid Delfis maamaksu kaotamist. Eks see on üks osa nende valimiskampaaniast, mida tehakse läbi Omanike Keskliidu, mis muideks saab oma rahastuse erakonnakaaslase Juhan Partsi juhitavast majandusministeeriumist.
Oma avalduses üritavad noorpoliitikud jätta muljet, et võitlevad madalamate maksude eest. Mida on aga nende erakond valitsuses tegelikult toetanud? Viimastel aastatel on IRL löönud oma kummitempli kõigile Reformierakonnaga kahasse tehtud maksutõusudele.
Tõstetud on aktsiise, kehtestatud uusi koormisi näiteks toasoojale, mis lööb väga valusalt just nimelt nende samade koduomanike tasku pihta, kelle kaitsjatena IRL-lased püüavad esineda.
Kõige suuremaks hoobiks aga oli käibemaksu tõstmine — sotsiaalselt kõige tundlikumatele kaupadele ja teenustele nagu mitmed ravimid, toasoe ja matuseteenus koguni kuni neli korda — 5 protsendilt 20 protsendini. Kui lisada veel erinevad aktsiisimaksu tõusud, siis peaks hästi selge olema, miks on Eestis vallandunud jõhker hinnatõus, mis paneb raskesse olukorda eeskätt lastega pered ja eakad.
Nagu näitavad tarbijauuringud, tunnetavad Eesti pered, et nende majanduslik olukord halveneb. Samuti ei pea valdav enamus Eesti peresid võimalikuks, et võiksid endale tuleval aastal lubada kestvuskaupade ostmist. Suur osa eestimaalastest tuleb vaevu ots-otsaga kokku, liiga suur osa elab allpool vaesuspiiri. Eriti raske on maainimestel, kelle esmavajaduste rahuldamine sõltub oma autoga liikumisest.
Muidugi tuleks makse langetada!
Eeskätt tuleb langetada toiduainete käibemaksu. Enamikes Euroopa riikides kehtib toidukaupadele vähendatud käibemaks, näiteks Austrias 10, Belgias 6-12, Itaalias 4-10 ja Saksamaal 7 protsenti. See, et toiduhinnad Eestis on lausa oluliselt kasvanud, pole ju normaalne ja on valitsuse poliitika otsene tulemus.
Teiseks tuleb ümber kujundada Eesti maksusüsteem, viia sisse astmeline tulumaks, mis reaalselt langetaks vähem kui 12 000 krooni kuus teenivate inimeste maksukoormust. See pakuks leevendust enamikele Eesti peredele ja edendaks ka meie majandust, sest nende inimeste raha kuluks just Eesti oma kaupade ja teenuste tarbimiseks.
Omaette küsimus, kas tõesti leidub neid, kes usuksid nelja aasta jooksul jõhkralt makse tõstnud ja toetusi kärpinud paremerakondade poliitikute juttu maksude langetamisest. Mina ei usu ja olen kindel, et midagi ei muutu enne, kui märtsivalimiste tulemusel vahetub praegune valitsus.
Märgilise tähendusega on seegi, et oma maksuavalduse tegid parempoolsed just Soome rahvuspühal. Mõistagi ei soovi nad, et meie põhjanaabritele liiga palju tähelepanu pööratakse, sest vastasel juhul on üha selgemalt näha, kui kaugele Eesti on triivinud Põhjamaisest ühiskonnakorraldusest ja milline kuristik meie vahel äärmusparempoolse poliitika tõttu haigutab.
