"Kui parlament koosneks kolmest inimesest, siis see risk oleks kõrgem, aga täna ei ole see võimalik," ütles Laanet. "See on näiline mulje."

Laanet võrdles poliitikuid politseiga, keda huvigrupid püüavad ära osta, kui politsei pole piisavalt rahastatud. Ta tõdes, et kui parteide rahastamine ie toimuks riigieelarvest, oleks ka olemas huvigrupid, kes otsivad võimalusi poliitikuid rahastada.

Linde: selline väide on solvav!

Reformierakondlasest põhiseaduskomisjoni esimehe Väino Linde sõnul on täiesti solvav, kui keegi väidab, et seadusi on võimalik riigikogust osta.

Linde hinnangul on arusaadav, et erakonnal peavad olema oma tegevuse jaoks finantsid. Neid saadakse annetustest ja riigieelarvest. Riigieelarves on sel aastal parteide rahastamiseks 85 miljonit krooni.

Linde arvates võiks annetusi teha ainult füüsilised isikud, kelle puhul saab välja jõuda konkreetse isikuni. „Annetamine iseenesest ei ole keelatud,“ tõdes Linde. „Annetus peab olema avalik ja deklareeritud. Annetaja poolt oma vaba vara arvelt tehtud.“

Indrek Saar: küsimus on, kuidas raha kasutatakse

"Kui me lubame juriidilistel isikutel annetada, siis me peame saama konrollida, kas annetus on tehtud tänuvõlast või konkreetsest kokkuleppest," rääkis sotsiaaldemokraat Indrek Saar. Ta tõi näiteks, et nendes ühiskondades, kus on demokraatia vanem, ei juhtu nii, et töötu mees annetab erakonnale 50 000 krooni.

Saar märkis ka, et Euroopa Liidu riikidest ainult Eestist suuremate korruptsiooniindeksitega Läti ja Küpros ei rahasta täna oma parteisid riigieelarvest. Tema sõnul ei ole aga küsimus maksumaksja poolt rahastamises, vaid selle kasutamises.

"Küsimus ei ole selles, kas rahastatakse, vaid kuidas seda raha kasutataske," lausus ta. "Ma kodanikuna lähen marru, kui söögi alla ja söögi peale pestakse mu ajusid maskumaksja rahaga. Selle asemel võiks erakonnad teha koolitusi nii oma liikmetele kui oma valijatele."

Herkel: praegu on seos kampaaniaraha ja valimistulemuse vahel olemas

Ka Isamaa ja Res Publica liitu kuuluv Andres Herkel tõdes, et kui erakondi sellisel moel üldse ei rahastata, siis sellega tehakse erakondade äraostmine võimalikuks.

Herkel möönis, et Eestis kehtib siiski praegu seos valimiskampaanias kulutatud raha ja valimistulemuste vahel. Tema sõnul on see on valijate arengu küsimus, millal see trend muutub.