Siitan: ERSO peab jääma kõrgetasemeliseks orkestriks
Eesti Päevalehes vihjab kultuuriministeeriumi kantsler, et ERSO juht peaks lahkumisavalduse kirjutama. „Mingisugusel hetkel peab juht tegema otsuseid, ka neid, mis puudutavad teda isiklikult,” vastas Sukles küsimusele, kas kultuuriministeerium ootab nüüd Siitani lahkumisavaldust.
Siitan möönis Delfile, et erinevatel põhjustel on ERSO praegu väga keerulises majanduslikus seisus, mida asutusesiseste vahenditega ei lahenda. “Kui minu tagasiastumine aitaks probleemi lahenemisele kaasa, siis ma ilmselt teen seda. Aga ausalt öeldes soovin ma enne kindel olla, et olukorra lahendamiseks ei tõtata orkestreid või kontserdiorganisatsioone liitma,” sõnas ta.
Siitani sõnul ei elaks ERSO kultuuriministeeriumi poolt ette kirjutatud eelarvekärbet lagunemata üle ning orkestrantide koondamisel poleks tegemist enam klassikalises mõttes sümfooniaorkestriga. Sümfooniaorkestri miinimumkoosseis on sada inimest, nagu on ka ERSO-s.
Sellest sügisest on ERSO peadirigent Neeme Järvi. “Päris kindlasti ei arvestanud Neeme Järvi võimalusega, et ERSO koosseisu võidaks vähendada,” tõdes orkestri direktor.
Keskmise palgaga parimaid talente kodus ei hoia
ERSO orkestrandi keskmine kuupalk on ligi 13 000 krooni ning seda pole hoolimata eelarvekärbetest vähendatud. “ERSO keskmine palk on vabariigi keskmisega enam-vähem ühe pulga peal. Kui arvestada, et professionaalseks muusikuks saamine nõuab ca 16 aastat andunud tööd ja kui arvestada äärmiselt karmi konkursisõela, mis tuleb läbida enne orkestrisse töökoha saamist, on keskmine palk väga kesine motivatsioon. ERSO muusikute näol on tegemist oma ala parimatega.”
“Soome ja Rootsi suuremate orkestrite keskmised palgad jäävad 35 000 — 40 000 kanti ja Ameerika tipporkestrites palgad 100 000 kroonist alles algavad. Konkurents on igal pool suur, kuid muusikutel on tegelikult väga lihtne mujale tööle minna. Keskmise palgaga omi parimaid talente kodus eriti ei hoia,” tõi Siitan võrdluse teiste maade orkestrite palkadega.
Minister nõuab eelarve kärpimist
Kultuuriminister Jänes andis korralduse moodustada ERSO eelarvevahendite kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks teenistusliku järelvalve komisjon, mille auditist selgub, et ERSO tegevuskulud on 4,3 protsenti kasvanud ja nüüd nõuab ministeerium ERSO-lt eelarve vastavas mahus kärpimist.
“Kahjuks ei oska ma kommenteerida, kuidas täpselt on 4,3 protsendiline kasv tuvastatud, sest kultuuriminister on kuulutanud komisjoni tööd kokku võtva memo asutusesiseseks töömaterjaliks, mida mulle ei näidata,” sõnas Siitan. “Ilmselt tuleb vahe sellest, et kui kõrvutada 2009. ja 2010. aasta esimest kaheksat kuud, siis jääb 2009. aasta puhul sellesse perioodi pikk Ameerika turnee, mille jooksul siinsed kontserdikorralduskulud puudusid täielikult ning neid perioode kõrvutades on 2010. aasta kulud tõesti pisut suuremad.”
Minister süüdistab direktorit, direktor ministrit
2009. aasta augustis tegi kultuuriminister Laine Jänes ettepaneku muuta Eesti riikliku sümfooniaorkestri ja Eesti Kontserdi struktuuri, andes Eesti Kontserdi halduses oleva Estonia kontserdisaali ERSO hallata ning liites Eesti Rahvusmeeskoori ja Hortus Musicuse ERSO-ga.
Oma hilisema käskkirjaga tühistas minister kõik struktuurimuudatused ja taastas endise olukorra, kuid peaaegu aasta kestnud segadus on asetanud ERSO keerulisse majanduslikku seisu.
Kultuuriminister Laine Jänes kinnitas BNS-ile, et aasta keskel toimunud struktuurimuudatused ERSO eelarvesse auku ei löönud.
ERSO direktor Andres Siitan pöördus 7. septembril avaliku kirjaga kultuuriministri poole, sest viimane polnud leidnud poole aasta jooksul kordagi võimalust Siitaniga kohtuda. Kirjas heitis Siitan ministrile ette orkestri keerulisse majanduslikku olukorda asetamist. Minister omakorda heitis Siitanile ette juhtimisvigu.
