„Selle asemel, et mõista hukka Norra Nobeli komitee otsus, peaksid Hiina Rahvavabariigi võimud kriitiliselt üle vaatama Liu Xiaobo’le esitatud süüdistused,“ oli Riigikogu liikmete arvamus. „Rahumeelselt inimõiguste eest võidelnud Liu vabastamisega saab režiim tõestada, et nähakse vaeva jõudmaks maailma juhtivate demokraatiate sekka.“

2009. aastal määrati Liu Xiaobo’le riigivõimu õõnestamisele õhutamise eest 11-aasta pikkune vanglakaristus, mida ta praegusel hetkel kannab tugeva režiimiga vanglas 500 kilomeetri kaugusel Pekingist, olles peaaegu täielikult infost välja lõigatud. Ta on esimene rahupreemia võitja, kes auhinda saades kannab vanglas kriminaalkaristust. 1991. aastal preemia pälvinud Aung San Suu Kyi ja 1935. aastal Carl von Ossietzky viibisid vangistuses ilma kohtuotsuseta.

„Nobeli rahupreemia määramine Liu Xiaobo’le on suur võit Hiinale ja kogu sealsele piirkonnale,“ lausus Silver Meikar. „Nii saab inimõiguste olukord ka Tiibetis paraneda siis, kui on toimunud olulised arengud Hiina Rahvavabariigis.“

Aleksei Lotmani sõnul näitab Tiibeti toetusgrupi liikmetele muutustepäeva lähenemist just Hiina Rahvavabariigi hirmunud reaktsioon Nobeli komitee otsusele. „Seda näitab selgelt riigis kehtestatud täiemahuline tsensuur uudise levimisele, mis kätkes endas välisuudiste kanalite blokeerimist ning Twitteri ja ajaveebide võrgust väljalülitamist.“

Tiibeti toetusgrupi eestvedajate sõnul võib vaid riikide väga tugev ühine surve Hiina Rahvavabariigile tuua kaasa Liu vabastamise. „Ameerika Ühendriikide president Barack Obama on kutsunud Hiinat ülesse Liu Xiaobo’d vabastama. Ootame vähemalt sama tugevat avaldust Euroopa Liidu riikide juhtide poolt“.