Berezovski sõnul on endised Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) agendid, ajakirjanikud ja lõhkeaineeksperdid teda veennud, et umbes 300 inimese elu nõudnud plahvatused korraldas FSB.

Vene valitsus kasutas tšetšeenide süüks pandud plahvatusi õigustuseks uue sõjategevuse alustamiseks Tšetšeenias ning need aitasid kaasa Putini võimuletulekule.

“FSB arvas, et Putin ei suuda seaduslikul teel võimule pääseda. Ma ei väida, et Putin oleks rünnakud tellinud…kuid ma ütlen, et ta teadis, et sellised asjad toimuvad,” rääkis Berezovski Londonis antud pressikonverentsil.

Berezovski oli endise Vene presidendi Boriss Jeltsini lähedane nõunik ning aitas kaasa Jeltsini kaitsealuse Putini võidule 2000. aasta presidendivalimistel. Sestsaadik on Berezovski aga Kremli soosingu kaotanud ja elab nüüd vabatahtlikus eksiilis Euroopas.

Berezovski näitas pressikonverentsil katkendeid filmist “Venemaa tapmine”, mille kaks prantslasest autorit seostavad 1999. aasta 4. septembril Dagestanis Buinakski linnas, 9. ja 13. septembril Moskvas toimunud plahvatused 16. septembri plahvatusega Volgodonskis ja 22. septembri nurjunud plahvatuskatsega Rjazanis.

Filmis ning pressikonverentsil tutvustatud raamatus “Venemaa õhkulaskmine” väidetakse, et Rjazani intsident oli FSB nurjunud plahvatuskatse, mida julgeolek hiljem “õppuseks” nimetas.

Toona avastas teatavasti kohalik miilits ühe elumaja keldrist tugevajõulise lõhkeaine heksogeeni laengud, mille peale FSB teatas, et tegemist oli õppustega. Spetsialistid seavad aga selle väite kahtluse alla, kuna laengute juures olid ka plahvatuse käivitamiseks valmis seatud sütikud.

Berezovski ja tema abilised demonstreerisid kuupäeva ja kellaajaga varustatud fotosid, mis nende sõnul tõestavad, et Rjazanist leitud pommisütik oli ehtne. Ka kohalik miilits kinnitab, et sündmuskohalt leiti tõelise lõhkeaine jälgi, väitsid nad.

Endine FSB töötaja ja juhtiv lõhkeaineekspert Nikita Tšekulin väitis pressikonverentsil, et tal on dokumentaalseid tõendeid, et Vene armeebaasidest viidi 1999. ja 2000. aastal välja suuri lõhkeainekoguseid.

Korduvad üleskutsed juhtunu sõltumatuks uurimiseks on jäetud tähelepanuta, ütles Berezovski, õhutades Putinit juurdlust algatama.

“Sestsaadik, kui Putin võimule tuli, on inimesed küsinud, kas ta on tõesti demokraatlik president või lihtsalt vanamoodi diktaator, kes Lääne ees teatrit teeb. Miks ta endiselt takistab meie ajaloo veriseimate terrorirünnakute uurimist? Kutsun avatud ja sõltumatu juurdluse alustamisele,” ütles Berezovski.

Berezovski ning tema pooldajad parteist Liberaalne Venemaa Sergei Jušenkov ja Julii Rõbakov kutsusid samuti ühiskondliku uurimise alustamist plahvatuste asjaolude selgitamiseks. Ühtlasi teatasid nad, et kavatsevad pressikonverentsil avalikustatud materjalid esitada Europarlamendile.

FSB pressisekretär kinnitas neljapäeval Interfaxile, et FSB ei kavatse Berezovskiga väitlusse astuda.

“Me ei pea vajalikuks alustada poleemikat eraisiku Berezovskiga, keda Vene õiguskaitseorganid kahtlustavad ebaseaduslike tšetšeeni relvaformeeringute rahastamises, osaluses inimröövides, keda süüdistatakse võõra vara röövimises, kuritegelikul teel saadud vahendite legaliseerimises ning teistes kuritegudes,” ütles FSB esindaja.

Samas nimetas FSB esindaja Berezovski väiteid FSB osalusest elumajade plahvatustes “alusetuteks ja terve mõistuse puudumiseks”.

“Berezovski käitumine on ennustatav. Aimates ette, et talle võidakse esitada süüdistusi Venemaa territooriumil toimepandud kuritegude eest, üritab ta end aegsasti maailma üldsuse ees ohvri ja poliitiliste vabaduste eest võitlejana kujutada,” märkis FSB pressisekretär.