Teoorias tähendab see, et seitsmes maakonnas hakkavad inimesed nägema kvaliteetsemat telepilti, praktikas pidid tava-antenniga digitelevisiooni vaatajad vastuvõtjale tegema uue kanaliotsingu ehk peenemalt öeldes taastama tehaseseadmed. Paljudel jäi oskusest puudu ja tuli taas kord puldiputitaja koju tellida või jäädagi tühja ekraani vahtima, kirjutab Õhtuleht.

Digitaaltelevisioonile ülemineku valitsuskomisjoni juht Jüri Pihel tõdeb, et nad ei eeldanudki komisjonis, et kõik vanemad inimesed saavad kanalite ümberseadistamisega ise hakkama. Piheli meelest on aga kõigil nooremaid pereliikmeid või häid naabreid, keda appi kutsuda.

Piheli sõnul puudutab sagedusemuutus Pärnu-, Rapla-, Viljandi-, Järva-, Jõgeva-, Lääne-Viru- ning Harjumaal hinnanguliselt kuni 50 000 kodu, kus võetakse Eesti telekanaleid vastu tavalise katuseantenniga.

Refereeritud artikli täistekst Õhtuleeh veebiküljel