Helsingin Sanomat: miks 100kroonisel kutsutakse üles Soomega liituma?

Eesti sajakroonisel kupüüril on Lydia Koidula ja katkend tema luuletusest, mida võib ajalehe Helsingin Sanomat hinnangul tõlgendada kui ihalust Soome ja Eesti ühisriigi järele. Ei sedeli kujundanud graafik Vladimir Taiger, ega endised Eesti Panga presidendid Siim Kallas ja Vahur Kraft tunnista üleskutset Soomega ühinemiseks.

100kroonise tagaküljel on kujutatud salm Lydia Koidula 1881. aastal kirjutatud luuletusest "Unenägu":
Silla otsad ühendatud,
Kandes ühte isamaad,
Tõe templiks pühendatud...
Nägu — millal tõeks saad?!

"Ei,ei, mina ei mõelnud tema unelmat ühendada kaks riiki. Mõtlesin, et sild ühendab kaks Eestit, ennesõjaaegse ja praeguse," ütles ajalehele Helsingin Sanomat Vladimir Taiger. "Kaks riiki on erinevate inimeste tõlgendus. Seda ei ole otse öeldud."

Eestis valitses 19. sajandi lõpul romantiline pilt Soomest ja soomlastest vennasrahvana, mis kordus taasiseseisvumise ajal.

"Sedelites on tahetud näha igasuguseid asju. On küsitud, miks 50kroonisel sedelil on peidetud vabamüürluse sümbol, sest püramiidi ülemises nurgas on silm," rääkis Taiger. Koidula salmi valis graafik enda kinnitusel vaid seetõttu, et soovis näidet tema käekirjast. Kupüüri väljanägemise üle otsustas Eesti Panga juhtkond.

"Minu suhted Soome poliitikute ja pankuritega on isiklikult olnud kõige soojemad, kuid kahe riigi ühendamisest ei ole ma rääkinud kunagi mitte kellegagi," kommenteeris ajalehele praegune Euroopa Komisjoni transpordivolinik Siim Kallas.

Kallas tuletas meelde, et salm lisati sajakroonisele kupüürile alles selle uuendamisel 1999. aastal ja mitte kohe 1992. aastal, kui rubla krooni vastu vahetati. 1999. aastal juhtis Eesti Panka praegune siinse Nordea panga haru juht Vahur Kraft.

Kraft rõhutas, et salmi valis kunstnik ja tegi seda tehnilistel põhjustel. Kuid Kraft ei väida, et luuletus oli ainult käekirjanäide või turvaelement. "Teisest küljest on igal graafilisel elemendil Eesti riigile laiem taust. Igal detailil on sügavam tähendus, mis iseloomustas konkreetsel rahatähel esitatud isiku või riigi suhtumist," vastas Kraft.

Kumbki pangajuht ei rääkinud Soomet ja Eestit ühendavast sillast või tunnelist. Realistlikum on rääkida riike ühendavast rahast. "Kui Eesti võtab euro kasutusele 1. jaanuaril 2011, on Eesti ja Soome lisaks Saksamaale ainsad Läänemere piirkonna riigid, mis kasutavad üht valuutat," ütles Kraft.