Juunis sai liiklusõnnetustes viga 18 jalgratturit
Tüüpõnnetus oli selline, kus jalgrattur või autojuht ei andnud eesõigusega liiklejale teed ning vigastada sai kergliikleja, teatas politsei.
Õnnetusi juhtus juunis nii jalgratturite kui ka mootorsõidukijuhtide süül. Kõige levinuma veana ei andnud autojuhid või kaherattalised pööret sooritades eesõigusega liiklejale teed. Samuti oli mitmeid juhtumeid, kus autolt sai löögi ülekäigurajal sõitnud rattur. Lastega juhtunud õnnetuste põhjused olid enamasti ootamatu autoteele sõitmine ülekäigurajal või kõnniteelt.
Riho Tänak politsei- ja piirivalveametist ütleb, et selliste õnnetuste ära hoidmisel on kõige olulisem teistega arvestamine.
"Jalgrattur peab enne igat suunamuutust veenduma, et pööre on ohutu. Et autojuht ja teised liiklejad ratturi plaanitavast manöövrist aru saaks, tuleb sellest käega märku anda."
Ka autojuht peab enne manöövri alustamist veenduma, et ta ei takista teisi liiklejaid ning kontrollima ega läheduses pole mõnd kaherattalist. "Ratturit märgates peab autojuht jätma endale piisavalt ruumi ning reageerimisaega, et ka jalgratturi ootamatu liigutuse korral saaks õnnetuse ära hoida," ütles Tänak.
Tänaku sõnul on hea rattaliikluskultuuri kujunemisel määrava tähtsusega eeskuju, mida jalgratturid ise annavad. "Kui on olemas kriitiline mass tublisid inimesi, kes peavad kinni liikluseeskirjast, võtavad kiiremini liikujat märgates paremasse teeserva ning seisavad kiivrit kandes ise hea oma turvalisuse eest, siis muutub see normiks ka nende seas, kes alles alustavad jalgrattaga sõitmist."
Turvalisusele juhib tähelepanu ka reedel algav rattaretk "Tahan sõita ohutult", mille käigus läbitakse jalgrattaga ligi 200 km Lääne-Virumaa, Jõgevamaa ja Tartumaa teid. Retke peatuskohtades antakse liiklusnõu ning saab kontrollida ratta tehnilist seisukorda.
