Sel aastal on laokil lahingumoona leitud 363 korral
Kokku on sellel aastal hävitatud 548 plahvatusohtlikku lõhkekeha, lennukipommidest käsigranaatideni. Toodud arvust on välja jäänud padrunid, detonaatorid, tühjad lahingumoona kestad ja õppelahingumoon, selgitas Delfile demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugonen.
Viimasel kolmel aastal on plahvatusohtliku lahingumoona arv võrreldes varasemaga suurenenud. Kui enne jäi lõhkekehade arv aastas alla 3000, siis 2007. aastal avastati neid 6413, 2008. aastal 3409 ja 2009. aastal 3685. Samas on varem olnud ka erandlikke aastaid - 1995. aastal oli lõhkekehi 4046 ja 1997. aastal lausa 10949.
Vanu lõhkekehasid leitakse praktiliselt üle Eesti, kuid rohkem leide tuleb reeglina kohtadest, kus II maailmasõja ajal käis intensiivsem lahingutegevus. Enamus leitud lahingumoonast pärineb II maailmasõjast, kuid esineb ka leide I maailmasõjast ja tänapäevasest arsenalist.
Igasuguse kahtlase leiu korral on esimeseks reegliks seda mitte puudutada ja seejärel anda võimalikust lahingumoona leiust koheselt teada demineerijatele läbi häirekeskuse telefoninumbri 112.
Päästeameti demineerijad on plahvatusohtlikku lahingumoona likvideerinud alates 1992. aastast. Selle aja jooksul on hävitatud üle 50 000 erineva plahvatusohtliku lõhkekeha - võrdluseks Eesti territoorium on 45 227 ruutkilomeetrit.
Eile viidi demineerimistöid läbi viiel korral
Eile, 05. juunil tehti päästeametnike poolt kahjutuks:
- Saare maakonnast Muhu vallast Lalli külast leitud lasu komplekt;
- Saare maakonnast Pöide vallast Talila külast metsast leitud suurtükimürsk;
- Pärnu maakonnast Audru vallast mullakoormast leitud suurtükimürsk;
- Harju maakonnast Kuusalu vallast Leesi külast kiviaia taastustöödel leitud suurtükimürsk;
- Tartu maakonnast Tähtvere vallast Tüki külast metsast leitud käsigranaat.
Kõige värskem näide suuremahuliselt juhtumist pärineb samuti käesolevast nädalast, kui tehti kahjutuks Tallinnast Sihi tänavalt leitud 100kilone lennukipomm.
