Digitelemees Jüri Pihel: tööpäeva lõpuks tuli hea uudis
21.13 Avastasin enda jaoks hiljuti Šoti plaadifirma Linn Records, täna jõudsid esimesed plaadid kohale. Käisin neil postkontoris, vabandust, kandekeskuses järel. Rebisin Händeli Messiase kohe autos lahti ja panin mängima. Nektar. Uskumatu lindistus. Kuidas saavutatakse selline detailide ja terviku tasakaal?
Huvitav, kui vanahärra seda ise praegu kuulaks, kas ta oleks rahul? Kas üldine interpreteerimisoskus on ajaga edasi läinud? Või muutuvad vaid maitsed ja stiilid? Kas saab öelda, et inimesed on kahe ja poolesaja aasta jooksul õppinud objektiivselt muusikat paremini tegema? Kas iga ajastu interpreedid alustavad otsast või annavad eelnevate aegade ladestused järjest täiuslikuma tulemuse? Või kas hinnaline viiul ise kõlab täna paremini kui oma nooruses 1742? Peaksin rohkem aega lugemiseks võtma…
18.34 Tööpäeva lõpuks tuleb hea uudis. Mitukümmend uut telerit ja mõni uus boks on digilevi märgi testi läbinud. Tehniliselt on kõik korras, pisut bürokraatiat veel. Mis tuletab mulle meelde, et vaja veel täna viseerida hunnik arveid. Kolleeg Tõnu on selles osas väga tähelepanelik.
18.32 Vastasime koos Ainiga pikalt ERR portaali küsimustele. Ain tegi suure osa tööst. Huvitav on see, et mida aeg edasi, seda detailsemaks küsimused lähevad. Mis on ka mõistetav. Teiselt poolt aga küsitakse ikka päris fundamentaalseid küsimusi ka. Mu Soome kolleegid ütlesid ikka, et mida päev lähemale üleminekule, seda rohkem on infot ja seda suuremasse segadusse rahvas läheb. Ma ei tea, kas piisab sellest, et ütleme inimestele – kui sa näed kas või üht eesti telekanalit peale ETV, Kanal2 ja TV3 veel, siis pole vaja muretseda. Kui näed ainult neid kolme, siis pead enne 1. juulit tegutsema. Kas seda saab veel kuidagi lihtsamalt öelda?
17.00 Sõitsin mööda Pirita teed. Ma küll ei mäleta, et eelmistel aastatel oleks kaldapealne maikuus nii suvine olnud. Inimesed ja ilm, just inimesed. Ei tea mis ilm sel laupäeval on, enne seda ma valgel ajal vist õue ei jõua?
15.07 Londoni väljaanne „Screen Digest“ soovib veel täna intervjuud Eesti digilevi seisu kohta. Nagu suurte väljaannette ajakirjanikud ikka, on Andrew teinud väga hea kodutöö. Hea küsimus – kui peaksite otsast alustama, mida te teisiti teeksite. Pean selle üle mõtlema. Räägin temaga kohe peale meie oma ajakirjanikega kohtumise lõppu.
15.02 Jõudsin Teletorni, kus minister Parts lõpetab parasjagu esinemist maakonnalehtede ajakirjanikele. Teemaks ülevaade Euroopa rahade kasutamisest majandusarenguks. Info on üllatavalt detailne ja mullegi huvitav kuulata. Ise hakkan kohe kõnelema digilevi teemadel. Maakonnalehed on olnud kogu aeg digilevi info jagamisega ametis. Paljusid ajakirjanikke näen täna esimest korda näost näkku. Väga hea on nimi lehes ja konkreetne inimene kokku viia.
12.36 Digilevi ringreis on ette valmistatud. Homme hommikul saame korraldustoimkonnaga kokku ja vaatame veel kord detailid üle. Maakonnavalitused on selle asjaga hästi kaasa tulnud. 1. juunist alates oleme kõik järgnevad nädalapäevad ratastel.
12.16 Tänu raadiokuulajatele sain eetrisse öeldud vea kiiresti parandatud. Vähemalt üks selline digiboks on olemas, mille saab väga vana teleri antennisisendisse ühendada. Saatsin Mart Ummelasele raadiosse järgmise kirja: "Mart, tänud tähelepanelike kuulajatele. Tuleb tunnistada, et niinimetatud Zuumboks, mida Starman ise parimaks digiboksiks kutsub, on vähemalt selles osas oma nime väärt, et sobib ka neile teleritele, kus on olemas vaid antennipistiku pesa."
11.40 Helistas Mart Ummelas Vikerraadio otsesaatest „Huvitaja.“ Kuulaja, kes küsimuse esitas, tundus hääle järgi vanem daam olevat. Ta vaatab täna toaantenniga analoogkanaleid. Ta küsis, et kas ta ka edaspidi saab sellega kohalikud kanalid kätte, kui ta digiboksi antenni ja teleri vahel ühendab. Aga kahjuks on teleril vaid antennisisend ja ta mingil juhul ei taha kaabellevifirmadega liituda. See tegi kokku kolm küsimust, millest kahele jõudsin vastata.
Esiteks võib toaantenniga saatja lähedal ilusti digisignaali vastu võtta, aga tulemus sõltub majast ja selle asendist saatja suhtes, samuti häireallikate olemasolust ruumides. Toaantenniga vastuvõttu võib alati proovida, kui tulemus on hea, siis on hea. Sageli stabiilne vastuvõtt toaantenniga ei õnnestu. Näiteks on moodsad aknaklaasid kaetud nähtamatu metallkilega, mis lisaks soojuse ka raadiolained efektiivselt tagasi peegeldavad.
Ainult antennisisendiga telerid on probleem. Kahjuks ei tea ma selliseid digibokse, mis suudaksid anda analoogsignaali teleri antennisisendisse. Sestap on konkreetsele prouale tegelikult kõige praktilisem liituda mõne kaabellevifirma odavaima teenusega. Alternatiiveks on uue, digilevi märgiga teleri ost.
11.21 Antennid. Antennid. Antennid. Peaaegu kõik inimeste mured digilevi vastuvõtuga on põhjustatud antennidest. Olematutest antennidest. Surnud antennidest. Uskumatus seisundis olevatest antennidest. Ja levinud uskumusest, et telepilt tuleb igavesti vana toaantenniga igal pool koju kätte. Ja täiesti uskumatu, kui palju probleeme sünnib katkistest antennipistikutest.
Halvimal juhul viitab iga kahekümnes kiri mõnele tõenäolisele leviprobleemile. Hea on see, et antenni saab kerge vaevaga korda. Kui signaal objektiivselt mõne oru põhja ei jõua, siis buldooseriga mäge eest lükkama minna ei saa. Ja lahendused on kallid ja keerulised. Jätkan kirjadele vastamist.
9.36 Minu eest jookseb praegu läbi suur osa digilevi ettepanekutest ja kaebustest. Levira on saatnud pika ja põhjaliku kirja digilevi olukorrast Räpina kandis, Värskas ja mujal. Nagu ikka, normatiivide kohaselt on kõik tänaseks hästi, aga pärast ümberehitusi Valgjärvel on konkreetsed tingimused muutunud. Kogu saatja leviringi sees läks signaal tugevamaks, aga mõnel serva-alal, seal kus enne oli vastuvõtt ebanormaalselt hea, seal läks kõik normikohaseks. See aga tähendab, et inimesed said lihtsa antenniga kaugest saatjast signaali kätte, nüüd on vaja normikohast antenni. Hea uudis on see, et Levira hakkab peale analoogi väljalülitamist kogu digivõrku optimeerima, see teeb just äärealadel elu lihtsamaks. Peame sealseid inimesi teavitama, et tasub saatjaantennide lõplik häälestus ära oodata ja kui siis pilt ikka hakib, siis tuleb vastuvõtuantenn parema vastu vahetada.
Hakkan kirjadele vastama.
9.21 Läti kolleegid uurivad meie digipöörde detaile. Üks küsimus tuli ametnikelt, teine eraettevõttelt. Kumbki küsib sama asja, eeldades diametraalselt erinevaid vastuseid.
9.19 Kaks filmikooli üliõpilast palusid pikendust tööde esitamise tähtaja osas. Palun, pole probleemi. Ainult sel juhul ei luba jälle mina, et jõuan need õigeks päevaks üle vaadata (Tähendusrikas naer). Olen ise esimesele kursusele ühe ringkirja võlgu, pean neile antavat ülesannet detailselt kirjeldama, võtan selle täna kindlasti ette. Ja siis pikendan tähtaega (Teistsugune naer).
9.16 Ma tegelikult ka ei mäleta, mismoodi me kunagi ilma e-postita oma asjad aetud saime. Täna läks mul 10 minutit, et veenduda – eilsetest küsimustest on kolm lahendatud, ülejäänud on töös ja olen saanud praeguseks umbes 10 uut. Aadress, nupulevajutus ja probleem on adresseeritud.
9.14 Ma pole kunagi elus päevikut pidanud, isegi prooviks mitte. Mõtlesin, et teen esimese sissekande lakoonilise ja ammendava: „Ärkasin kolmveerand kaheksa. Tund hiljem kui tavaliselt.”
