Kas Kalev/Cramo finaalist väljajäämine oli üllatus?

Kalev/Cramo andis poolfinaalis korraliku lahingu, kuid arvestades meeskonda laastanud vigastustelainet (poolfinaali neljandas ja viiendas mängus oli meeskonna treeneritel raske 100% -lt arvestada Marko Riisi, Kevin Owensi ja Josh Akognoni panusega, lisaks sai neljandas mängus vigastada Tanel Sokk ja viimase mängu käigus lisandus sellesse nimekirja Charron Fisher) ei olnud
see üllatus.

Millega valitseva meistri kehva hooaega põhjendada?

Erinevatel põhjustel ei õnnestunud meeskonna komplekteerimine ja palju oli ka vigastusi, mis kombineerituna suure mängude arvuga tõi lisakoormuse tervetele meestele. Kui ühes meeskonnas toimub nii suur verevahetus nagu see toimus sel hooajal Kalev/Cramos, siis paljude treenerite kogemus ütleb, et läheb vähemalt aasta, enne kui nad õpivad/harjuvad koos ühtse löögirusikana
toimima. Kui arvestada millise sagedusega välismängijad hooaja alguses vahetusid ja lisaks ka treenerivahetus, siis seda aastat kokkusulamiseks ei olnud. Tänases konkurentsis on aasta võibolla ka palju küsitud, aga meeskonnaasjade paikaloksumine vajab ikkagi aega nii mõnegi kuu, vahel rohkem, vahel vähem. Probleem pole mõne mängija lisandumises, vaid suure grupi väljavahetuses olukorras, kus fännide ja avalikkuse ootused on kõrgel. Tulenevalt Eesti korvpalli ajaloost on need alati kõrgel, aga aastad pole vennad. Loodetavasti saavad klubijuhid olukorrast aru ja neil jätkub meelekindlust seada ka tulevikus kõrgeid eesmärke.

Milliseks kujuneb teie arvates finaalseeria Rocki ja Tarvase vahel?

Ennustamine pole sel hooajal olnud just kerge tegevus. Arvan, et tuleb võitluslik finaalseeria. Ühes olen kindel - mõlema meeskonna kodusaalides jääb istkohtadest puudu mahutamaks kõiki korvpallihuvilisi.

Mida peab Tarvas tegema, et finaalis ilmset favoriiti Rocki üllatada? Või polegi Rock nii selge favoiit?

Tarvas on korra põhiturniiril Rocki alistanud. Rocki kaks võitu Tarvase üle ei olnud suureskoorilised, Tarvase eesliin on hooaja teisel poolel saanud tugevat täiendust. Põhiturniiri mänge ei saa üle tähtsustada, aga ka alahinnata mitte. Seega väljend ilmne favoriit on ehk veidi ülepakutud.

Kes võiks finaalis olla meeskondade põhitegijad, kelle mängust sõltub seeria käik kõige enam?

Meeskondade põhitegijad on kõigile teada ja neilt oodatakse esinemist teada-tuntud tasemel. Kui seda ei suudeta, ja seda võib juhtuda (sest mõlemad meeskonnad üritavad vastasmeeskonna tegijate tegevust piirata), võib oluliseks saada hoopis mõne tavaliselt väiksema mänguajaga mehe etteaste. Finaalseerias on väga oluline just meeskonna ühtsus kui selline.

Milliseks võib kujuneda treenerite duell Visnapuu versus Sõber?

Finaalseeria treenerite duell, kui seda nii võib nimetada, on väljaspool platsi juba käinud tükk aega. Selles on palju välist, vaatlejatele nähtavat osa, mis teeb asja põnevaks. Mida me niipalju ei tea, on töö, mida tehakse treeningutel ja konkreetseteks mängudeks valmistumisel. Selle töö
realiseerumist näeme mängudes, kus treeneri osa ei saa ka üle tähtsustada, sest platsil mängivad mängijad.

Mida arvate Andres Sõbra kriitilistest väljaütlemistest Kalevi ja Rocki aadressil?

Andres Sõber on kahtlemata oma väljaütlemistega tekitanud intriigi, mis on positiivselt elavdanud kohalikku korvpallielu. Ei söandaks öelda arvu, aga arvan, et mitte väike osa Rakvere Kastani Arena täismaja publikust on seal just selleärast, et seda meeskonda juhendab Andres Sõber.
Tema enamjaolt huumorivõtmes kriitilisus ja otsekohesus ei pruugi meeldida, kuid sellel peaks olema positiivne mõju kõigile. Nii-öelda lisamotivatsioon oma meeskonnale, toetajatele aga vaieldamatult ka vastastele, kes saavad end tõestada mängus.

Miks Eesti korvpalli meistriliiga otsustavad mängud ei jõua suurte telekanalite, näiteks ETV, ekraanile?

Eesti on täiesti ainulaadne riik, kus sisuliselt puudub televaatajate ning telejaamade huvi spordi vastu. Kui vaadata reitinguid, siis erinevate laulu- ja tantsusaadetega ei suuda konkureerida ükski spordivõistlus. Adekvaatseid reitinguid toodavad medalilootusega Eesti sportlaste esinemised
suurvõistlustel (OM ja MM), kuid neid võistlusi toimub harva. Korvpall on nii telereitingu kui publiku huvi järgi ainuke kodumaine spordivõistlus, mis suudab vähemalt osa seebiseriaale seljatada.
Kui mujal maailmas maksavad telekanalid spordivõistluste korraldajatele/liigadele/võistkondadele hiigelsummasid võistluste ülekandeõiguste soetamise eest, siis Eestis tuleb pea kõigil spordisarjadel peale maksta, et ekraanile pääseda.
Tänavu oli meil kokkulepe ETV-ga ka play-off seeria näitamise osas, kuid kahjuks kärbiti nende eelarvet selliselt, et nad pidid loobuma nii korvpallist kui suusatamise viimastest MK etappidest. Õnneks saime kiirelt kokkuleppele TV6-ga, kuid kahjuks tuleb seal mängude näitamine vahenditest, mida võiks kulutada G4S Korvpalli Meistriliiga arendamisele või võistkondade
toetamisele. Tänavu kevadel on korvpalli reitingud olnud väga head ning loodetavasti aitab see meil järgmiseks aastaks saada ekraanile rohkem mänge kulutades selleks vähem omavahendeid.

Kes on hetkel Eesti parim korvpallitreener(id)?

Eesti korvpallis on väga huvitav aeg, võibolla isegi murranguline. Hetkel on nii täiskasvanute kui noortevõistkondade pinkidel mehi ja naisi, kes treeneri tööd teinud aastaid ja omavad väga suurt kogemustepagasit. Samas on peale tulemas uus põlvkond noori, kellest kaks olid käesoleval aastal juba meie esindusvõistkondade hoobade juures (Varrak ja Visnapuu). Lisaks neile on meistriliiga ja noortevõistkondade juhendamise kogemus Rait Käbinil ja Indrek Ruudul. Aga nemad pole ainukesed - noortevõistkondade juures töötab täna mitmeid ambitsioonikaid noori, kes pööravad suurt tähelepanu enese koolitamisele ja tänapäevasele haridusele. Samuti julgeksin välja tuua
endiste mängijate rolli, kellest paljud on saanud treeneri litsentsi ja panustavad mängijate harimisele.

Omal ajal tegi otsa lahti Tiit Sokk, kellele on järgnenud Kuusmaa, Kullamäe, Metstak, Rumma, Kivinukk, Kandimaa, Liivak, Tenno, Reinbok, Rits jne. Treeneri litsents on taskus ka Müürsepal,
Kriisal ja Tanel Sokul, kuid kuna nad alles mängivad, siis nende aktiivset treenerikarjääri tuleb veel paar aastat oodata. Ma ise osalen käesoleval aastal U16 poiste koondise treenimisel ja loodan Marko Savile toeks olla. Treenerite lisandumine on üheks põhjuseks, miks viimasel ajal on kuulda
treenerite vahelistest ebakõladest ning emotsionaalsetest väljaütlemistest. Kõik tahaksid ju omada parimaid mängijaid, parimaid töötingimusi ning väljapaistvaid saavutusi. Samas on see ääretult positiivne, sest konkurents on edasiviiv jõud ning omades koolkonda suurte kogemustega tegijaid ja noori ambitsioonikaid tüüpe julgen arvata, et sellest olukorrast võidab korvpall olulisel määral. Nendest treeneritest parima väljatoomine oleks lootusetult tänamatu ülesanne ja ilmvõimatu. Kõik treenerid on korvpallile tähtsad.

Kuidas Eesti meistriliiga lõppjärjestus mõjutab Eesti klubide osalemist  järgmise hooaja eurosarjades või Balti liigas? Kas Kalev/Cramo võib vaatamata finaalist väljajäämisele eurosarjas mängida?

Eestil on olemas piisavalt kohti FIBA EuroCup Challenge sarjas osalemiseks. Eelkõige sõltub osalemine klubide valmisolekust. Eesti meistril on suuremad võimalused pääseda otse alagrupiturniirile, teised peavad arvestama kvalifikatsioonimängudega. Mastercard BBL eliitdivisjonis on järgmiseks hooajaks koht kindel Rockil ja Kalev/Cramol. Juhul kui Eesti saab eliitdivisjoni välja panna veel ühe meeskonna, arvestatakse G4S Korvpalli Meistriliiga lõppjärjestust.

Kuidas võib Rakvere finaali jõudmine mõjutada Eesti korvpalli? Kas üldse mõjutab?

Arvan, et Rakvere ajas ka G4S Korvpalli Meistriliigas kaardipaki korralikult segamini ning nende edu annab innustust teistele väiksematele korvpallikantsidele ja samas sunnib Tallinna ning Tartu võistkondadel oma tegemised kriitiliselt üle vaatama. Samas ei saa väita, et see kõik on ainult Rakvere teene, väga suur au kuulub ka TTÜ-le, kes oma noore ja ambitsioonika võistkonnaga võitis kõvasti poolehoidjaid. Pole vist raske arvata, mis spordiala trenni tahavad täna noored Virumaal ja
mitmeski teises kohas minna.

Miks kaalutakse meistriliiga meeskondade arvu suurendamist uuest hooajast?

Meistriliiga meeskondade arvu suurendamist kaalutakse eesmärgiga laiendada korvpalli geograafiat. Esiliiga võitja Võru omab võimalust liituda meistriliigaga, samuti peetakse läbirääkimisi Ida –Viru ja Raplaga. Järgmisel hooajal peaks osalevate meeskondade arv jääma alla kümne, mis tähendab, et kõik nimetatud võistkonnad ei pruugi liigasse siiski jõuda. Rakvere on hea näide – esindusvõistkond on käivitanud linnas tõelise korvpalliarmastuse ja hetkel on Rakvere tulemused väga head ka
noortevõistlustel. Oma esindusvõistkonna kasulikkusest noortespordile räägivad ka Pärnu ja Valga. Oleks rumal jätta kasutamata G4S Korvpalli Meistriliiga populaarsus erinevates kohtades korvpallielu arendamisel.

Olete Meistriliiga tegevjuht. Mis on teie arvates kõige valusam probleem Eesti meistriliigas?

Üldjoontes oleme hakkama saanud ilma valusate probleemideta. Küll teeb veidi muret meie meedia otsus loobuda erinevate sponsornimede kajastamisest. Kindlasti on spordisõber tähele pannud, et tihti on uudistes kuulda G4S Korvpalli Meistriliiga asemel meeste korvpalliliiga, Schenker liiga asemel Eesti-Läti ühisliiga, Saku Suurhalli asemel Rocca Al Mare Suurhall jne.
Põhjus on lihtne - hirm, et liigade/võistkondade sponsorid saavad hea nähtavuse ning see vähendab neil vajadust end reklaamida tavapärastes kanalites, mis omakorda jällegi vähendab meediakanalite tulusid. Tulemusena liiguvad sponsorsummad spordist mujale.